KUI POLE ELU, EI OLE SUL MIDAGI, KUI ON ELU, ON KÕIK VÕIMALUSED AVATUD
∫ Integreeritud terviselahendused ∫ Loodusteraapiad ∫ Alternatiivmeditsiin ∫ Jooga ∫
Energiamassaasid

Meeteraapia
Meeteraapia on, kui täielik energiapomm.Praktiliselt kogu keha kaetakse meega, mis teeb naha elastseks, noorendades seda.
Kuid samal ajal annab ka täieliku energialaengu, sest meel on imelised energeetilised omadused.
Lisaks sisaldab teraapia veel ka üldkehalist massaazi, 
 
Virgo Mihkelsoo

tervendavad meed 
ja toidulisandid  

 

Ravi ravimatut võimsate 
energiaravidega

Inimkonna loodud
võimsamad asjad:
Kuninglik 
Radza-Buddhi jooga
&
qigong



Integraal `i
ehitusmaterjalid
 
Parima hinnaga
ehitusmaterjalid 
Eestis
 

 
Puiduseadmed
Valveseadmed
 
 
Imed peituvad meis enestes.
 Ravimatuid haigusi ei ole olemas, kui kasutatakse õigeid ravimeetodeid,
ollakse piisavalt tark, tahtejõuline ja  panustatakse enda ravisse
Kuid , kui lootus kaob, kuid samas on olemas kogemused haiguste ravis:
 
 
Vererõhu ja
suhkruhaiguste ravi 
 
Halvatuse likvideerimine  
 
Epilepsia ja krampide likvideerimine 
 
 
Jäsemete piiratud liikumine
  
 
Külma ja kuumuse tunne
 Kogemused bioenergeetikast, loodusteraapiatest, raviskeemid erinevate haiguste raviks 
INFO: tel. 55 650 346

Absoluutselt kõik mis meiega juhtub, on otsustatud ära kosmosest. Nii inimesed kellega kohtume, kui ka meie saavutuste toimumine. Kui ka meiega juhtuvad õnnetused jms. on ära määratud kosmosest.
Me ise oleme vaid oma elu viimistlejad. Me kas ja kuidas kasutame, või ei kasuta meile pakutud võimalusi. 
Ning seega ei ole mõtet ka jääda nutma ja haletsema ennast ning teisi, kui midagi halba me elus juhtus. Sest need asjad oleks juhtunud niikuinii.  Vaid meie positiivne kiire tegutsemine aitab meil edasi minna kiiremini ja likvideerida kõik probleemid mis meist olenevad.
Elu tuleb nautida ja tunda rõõmu elu pakutavate väljakutsete ja teostusvõimaluste osas. Kõik mis elus juhtub, on meile millegi õpetuseks ja enda teostamiseks. Me oleme siia ilma tulnud teatud ülesandega. Teostagem see ülesanne.
Inimesed, kes mõtlevad vaid ilusast ja teevad head, on palju tervemad ja läbilöögivõimelisemad ning suutelised teostama ulmelist ja teostamatut. Inimvõimed on lõputud. Me kõik suudame teha imesid, kui me vaid tahame teha uskumatut ...

 

Terapeut Tarmo märkmed olulistest elumõjutajatest, juhtumitest ja legendidest, mis temaga seotud

Eelmine elu lõppes suure ja parima peoga, mida kogetud, Haanjamehe talus ja Munamäe torni külastamisega 2009 a. Mõttetalgute päeval.
 
Terapeut Tarmo Facebook `s, vaata siit

Inimesi saadavad ikka aegajalt erijuhtumid, legendid, kui nad midagi teevad, kokku puutuvad teatud inimestega, situatsioonidega. Siin on terapeut Tarmo Metsr`i tõesti juhtunud sündmused, milledel on ka veidi legendi maitset juures...

Neid kirja pannes sai isegi avastatud, et pole see elu nii igav midagi, sest päris põnevaid ja huvitavaid asju on nn. eelmistes eludes kogetud.

Neid lugusi kirja pannes sai tõdetud, et liikuda ja suhelda tuleb palju erinevate inimestega. Ja hea kui Sul on mingi kindel valdkond, kus oled tugev, sest siis on võimalik kontakte saada. Ning on võimalus olla läbilöögivõimeline

Ja eriti edukas oled siis kui on ühendatud huvi, hobi ja anne.

Neid juhtumeid kirja pannes sai täheldatud, et elus ei ole olemas sellist asja nagu juhus. Meil kas on elu määratud ette, või pigem me ise kujundame seda selliseks nagu see kujuneb. Eile tehtud asjad on valmistumine tänaseks ja täna tehtavad teod on valmistumine homseks, või siis eilse ja tänase summa pikas plaanis.
 
Seega Tarmo Metsar `i meenutused eredamatest seikadest elust:
 
Legendide loetelu (milledest saad alt lugeda eraldi)
 
 
 
 
 
*
 
 
 
1980 aasta, millest kõik alguse sai
 
(keri allapoole ja loe sealt)
 
 
 
*
 
 
 
Legendaarne peaoperatsioon Tartus 1980 aastal
 
(keri allapoole ja loe sealt)
 
 
*
 
 
Teade teispoolsusesse minemisest. Tutvumine elupäästja metsamoor Irjega
 
(keri allapoole ja loe sealt)
 
 
*


 Kuidas Metsamoor Tarmo teisest ilmast tagasi tõi

(vaata siit, või keri alla ja loe sealt)
 
 
 
*



 Eesti alternatiivmeditsiini tipphetked. Tarmo tuuakse koomast välja juuksekarva abil ja eeterkeha taastamise teel

(vaata siit: "I-ulmeline tervenemine alt", või keri alla ja loe sealt samuti)
 
 
 
*



 Legend eluaegse halvatuse likvideerimisest imelihtsalt maailmarekordilise 2 päevaga (loe siit I-ulmeline tervenemine alt)
 
 
 
*
 
 
Tarmo päästis elu inimesel, kes viibis samas kohas kus endal päästeti elu ja ta toodi koomast välja juuksekarvade abil. Korduvatest peaoppidest päästeti naine. Mille peale tippkirurg imestas, et kuidas see naine veel elab. Sest lääne meditsiini teadmisel oleks see naine pidanud juba ammu surnud olema ilma uue 7. korduva peaoperatsioonita 
 
 
 
*
 
 
Borrelioosi avastamine tänu sinikate tekkimisega. Raskekujulise borrelioosi likvideerimine momentaalselt rakkudesse hapniku viimisega ning hapnikuga bakterite mürgitamise ja enda kehas elektri tekitamisega
 
 
 
*
 
 
Kaela- ja seljatrauma mis muudab meditsiiniarusaamu. Ärevushoogude, halvatuste, epilepsiate jne. põhjustajate avastamine
 
 
*
 
 

Koomast väljatoodud Tarmo toob ka ise 1 poisi koomast välja  haiglas enda kõrval olevas palatist
 
 
 
*
 
 
Kui Jumal nägi abipalvet... 5 minutiga telefoni teel selgeks profimassaazi põhitõed, ilma et oled veel ühelgi massaazikursusel käinud
 
 
 
 
*
 
 
EEG diagrammilt epilepsia näitajate kaotamine
 
(keri allapoole ja loe sealt)
 
 
*
 
 
 
 
Elupäästja ja tulevase õpetaja Raimond Lihtmaaga kohtumine. Sukeldumine bioenergeetika ja alternatiivmeditsiini saladustesse
 
(keri allapoole ja loe sealt)

 
 
*


Kuidas peideti epilepsiavastased tabletid ja pääseti nii kindlast surmast

(keri allapoole ja loe sealt)
 
 
*
 
 
Kuidas koomas olles sai naine võetud... Eesti meditsiiniajaloo suurpettus mis päästis elu
 
(keri allapoole ja loe sealt)
 
 
 
*



Kuidas Võru haiglas tekkis idee teisi ravima hakata, kuigi ennustati meedikute poolt, et Tarmo ei hakka kunagi käimagi.

(keri allapoole ja loe sealt)
 
 
*
 
 
Kuuldus Eesti ühest kuulsaimast ravitsejast Urmas Altmerest 
 
(keri allapoole ja loe sealt)

 
 
*
 
 
Kuidas Karl Vaino jõululaupäeval Tarmo pärast Desintegraatoris imeravitseja Urmas Altmere ukse taha ootama jäeti
 
(keri allapoole ja loe sealt)
 
 
*
 
 
Kuidas teadjamehe, imeliste ravimeede tootjaga Virgo Mihkelsooga tutvuti ning algas koostöö ja terapeut Tarmo enda elu päästmisega 
 
(keri allapoole ja loe sealt)
 
 
*


Uppumissurmast pääsemine. 1,5-2 min vee all keerlemine 

(keri allapoole ja loe sealt)
 
*
 
 
 
Keemiateadlane kes ennustas õieti Eesti vabaks saamist, NSVL lõppu ja Osama bin Ladeni tulekut. Nõiavitsaga kokkupuude
1. kokkupuude vabamüürlaste maailma juhtimisega
 
(keri allapoole ja loe sealt)
 
 
 
*


Kuidas KGB bosside boss kodus vaiba all magas

(keri allapoole ja loe sealt)
 
*
 
Kui oled õigel ajal vales kohas ja saad asjaolude sunnil tipptegijaks kindlustuses, ca 4-4,5 mlrd. EEK klientide vara kindlustajana ja s.h. tehes seda 0% kahjususega ettevõtete vara kindlustamisega
 
(keri allapoole ja loe sealt)
 
*
 
Kuidas räägiti 1 minutiga ära ettevõttejuht, kui ta keeldus igasugusest koostööst. Ning ta andis siis 550 milj. EEK ettevõtte Tarmo kindlustada 

(keri allapoole ja loe sealt)
 
 
*
 
 
Kui mobiiltelefoni ei olnud, kui käidi suurettevõtete bosside ukse taga ja tehti kindlustusajalugu  
 
(keri allapoole ja loe sealt)
 
 
*

"Sa oled hea inimene, võta raha..uue auto jagu."  Moskvas lennujaama juhtum   

(keri allapoole ja loe sealt)
 
 
*
 
 
Kuidas Moskvas fašhistiks tehti lihtsalt selle eest, et oled eestlane
 
(keri allapoole j loe sealt)

 
 
*


Professor Ain-Elmar Kaasik: „Kurat. üks pani jälle haiglast jooksu

(keri allapoole ja loe sealt)
 
 
*
 
 
Kuidas president Arnold Rüütel oli klient, ilma, et ta ise seda teadiski
 
(keri allapoole ja loe sealt)
 
*
 
Kardisport-meeletu tahtejõu kujundaja. Spordiala millele võlgnetakse elu
 
(keri allapoole ja loe sealt)

 
 
 
*
 
 
 
Eelmine elu lõppes parima peoga kus osaletud. Ilusaim elu lõpp kui saad oma elu lõpetada parima peoga kus eales osalenud
 
(keri allapoole ja lore sealt)

 
 
ULMELISED TARMO METSAR`i KOGETUD ELUJUHTUMID LUGEMISEKS SIIT:
  • 1980 aasta, millest kõik alguse sai

Kui 1980 a. talvisel koolivaheajal sai kukutud peaga jääle, ei osanud keegi arvata, et too seik muudab kogu elu ja on kogu elu määrav.

Algas tollal meeletute peavalude perioodiga. Peavalud olid sellised, et mitmel korral tuli ka koolist lahkuda, sest õppimine oli võimatu. Lisaks esinesid ka minestushood jms. Lisandusid halvatusnähud...
Ja kui hiljem lisandusid halvatusnähud, siis  tuli vanematel otsus, et midagi peab tegema enamat, kui lihtsalt peavalu tablette võtta lasta 11 a. poisil....
Kõige kummalisem on see, et Pärnu lasteneuroloog ei näinud mingit probleemi peavaludes ja halvatusnähtudes 11 aastase lapsel. Isegi siis kui need lõppesid minestamistega.
Ta lihtsalt ütles: "Peavalu kätte ei ole keegi surnud..."
Kuid vanematele sellisest ütlusest ei piisanud ning nad otsustasid poisi viia kas Tallinna, või Tartu tippneuroloogide juurde.
Kuid Pärnu lasteneuroloog keeldus kirjutama saatekirja sinna (see on üks alatumaid meditsiinijuhtumeid, kus arst keeldub ravimast, või aitamast abivajajat).
Kuid, et ema töökaaslase poeg oli just Tartust peaoperatsioonilt tulnud, siis töökaaslane soovitas emale oma lapse raviarstiga kohtuda.
Ja ta uuriski välja tema valveaja. Mis langes kokku tollase nomvembripühaga. Ehk, 8. novembril 1980 a. oli ta valves.
Ja vanemad võtsidki poisi kaasa ning läksid sel päeval Tartu Neurokirurgia osakonda. Ilma ühegi saatekirjata, täiesti teadmatusest, et mis tehakse, kui üldse tehakse...
Dr. Rüpp (antud arsti nimi) võttiski jutule. Ja vaadates Tarmo`le peale ning tehes kiire diangnostika nõeltega kompides, haambriga põlve koputades jne.. Käskis kohe pärast seda minna riideid vahetama peahaiglasse (praegusesse suurde haiglahoonesse). Ja samal päeval võttiski haiglasse sisse minu.
10 päeva tehti uuringuid, et kus mis ja mida teeb.
Uuringud meenutasid kõige ehtsamaid Gestaapo ja NKVD võtteid...
Kui süstiti kontrastainet unearterisse.. Mis oli meeletult valus, kui nõel läbis lihaskiude, Ning kui hingamine praktiliselt kadus, sest nagu kõri oleks kinni pigistatud. Ja kui nõel unearterisse jõudis ja kontrastainet sinna laskma hakati, siis oleks nagu kehas sulametall voolanud, (igatahes selle peale sai minestatud ja ärgatud järgmisel hommikul alles...), 
Või siis süstimine pähe, otse pähe, seda eelnevalt puurides jne. Millega tekitati meeletu peavalu. Kui ka lisaks veel läks siis katki röntgeni-aparaat pärast seda... Ning kästi samas veel meeletu peavalu aeg pead pinge all valutavana hoida, kuniks röntgeniaparaat terveks tehakse jms.
Neid uuringuid tehti tollal Gestaapo võtetega, sest siis ei olnud MRT-kompuutrit, mis ilma piinamiskatseteta näitaks ära, mis peas tegelikult toimub.
Lisaks märkimist väärib ka veel siia see raske psühholoogiline juhtum, kui 15. novembril 1980 a. aeti pea paljaks. Seda siis sünnipäeval. Asi mis on mõjutanud kogu ülejäänud sünnipäevi, kui lihtsalt ei oska neist tähtpäevadest rõõmu tunda (mis salata, nõuka aeg aeti kaabakatel ja pättidel pead paljaks ning nüüd võrdsustati nendega lausa omal sünnipäeval). Aga mis teha, sest 3 päeva hiljem päästeti kõige otsemas mõttes elu legendaarse peaoperatsiooniga. Millega anti ka võimalus 30 a. hiljem teisi ravitseda ja nende elusid päästa.
  • Legendaarne peaoperatsioon 1980 aastal Tartus


Legendaarne neurokirurg
Ruth Paimre
18. novembril 1980 a. toimus Tartus Neurokirurgia osakonnas legendaarne peaoperatsioon, mida viis läbi tollaseid Eesti läbi aegade üks paremaid neurokirurge Ruth Paimre (keda peeti ka NSVL üheks paremaks naisneurokirurgiks). 
Kes eemaldas 9,5 h kestnud peaoperatsiooni käigus Tarmolt rusikasuuruse ajukasvaja. Millest aastakümneid hiljem on jäänud paremasse ajupoolkerra 8 cm sügavune kraater (seda mõõdeti 2007 a. MRT-kompuutri pildilt).
Peale operatsiooni ütles dr. Ruth Paimre järgmist: "Noormees Teil vedas, sest täieliku halvatuseni oli jäänud ca 0,5-1 aastat ja surmani 1 aasta, või veidi rohkem..."
Kuna vanemad olid operatsiooni aeg nn. ooteseisundis koridoris, operatsioonisaali juures, siis nad nägid kogu med. personali liikumist kõrvalt. 
Ja siis isa hiljem rääkis, et tegelikult oli panustanud antud operatsiooni arvatavalt kogu Eesti neurokirurgide paremik. Sest operatsiooni käigus oli mitu vaheaega, kui tollased Tartu ja põhimõtteliselt Eesti parimad neurokirurgid kogunesid koosolekuteks. Arutades sel ajal, et mida ja kuidas edasi antud operatsiooni puhul teha.
Et, isegi nii hea neurokirurg , kui seda oli Ruth Paimre, vajas samuti siis kolleegide nõuandeid, et mida edasi teha.
Alles pärast operatsiooni sain aru, et lisaks peavaludele on ka vasaku kehapoole halvatus (ise halvatusest ei teadnud ennem midagi, küll peavalud olid meeletu probleem ennem operatsiooni).. 
Halvatus, mida sai tollal likvideeritud Eesti parima taastusravihaigla Haapsalu Neuroloogiline Rehabilatatsioonikeskus `e tavameditsiini võtetega. Ning halvatus, mille likvideerimisel, et veidigi saaks normaalselt elada, selleks kulus tollal pool aastat. Ja mille täielikuks likvideerimiseks kulus aastaid, et saada enam vähem soovitud tase et rahul olla. Et ei oleks lonkamisi ja keegi saaks aru käte erinevatest võimetest jms. Ja neid halvatuste likvideerimise treeninguid sai tehtud tollal iga päev tunde...

Kui Tartust sai lahkutud 1980 a. detsembris, siis dr. Ruith Paimre andis kaasa kirja ka Pärnu lasteneuroloogile.
Ja seda kirja Pärnus üle andes, läks antud arst näost lapiliseks ja punaseks. Ning kui ta istunud oli, siis ilmnesid ka tal kehavärinad. Sest dr. Paimre oli südamelt ära öelnud, et mida ta tollest arstist arvab. Arvatavasti oli sinna kirjutatud "tõpratohter" vms.
 
Eriskummaline saatuseirooniana on see, et just puuga lajatamine "Metsamoori Perepargis" 2009 a. toimus just selle 1980 a. opi koha kõrvale kus eemaldatud kasvajast 8 cm sügavune kraater ajus. 
Kuigi tagantjärele tundub, et sai vale otsus tehtud pärast puuga pähe paugu saamist. Sooviga, et minna rattaga elupäästja Irje juurde pea lappimisele. Ning siis sai rattaga mäest alla sõites  kukutud ja satutud teise ilma. 
Olenemata sellest on mõistus alles praegultki.
Seega briljantne töö elupäästjalt Ruth Paimrelt tollal 1980 a., et isegi peale Michael Schumacheri taolise megatrauma järel on säilinud nii igasugune liikumisvõime, kui ka mõistus ja mälu.  
Siit tõdemus, et inimaju on piiramatute võimalustega ning kui talt mingi osa ära võtta, siis ei sega see elus edasi eksisteerimast. Seega, ütlus: "Kui Sul ei ole elu, ei ole Sul midagi, kuid kui on elu, siis on absoluutselt kõik võimalused avatud", et see toimibki.
P.S. Lisaks neile 2 rängale peatraumale ja päästvatele peaoppidele oli tulemas veel kunstlik insult... Ja isegi pärast sellist mikserdamist on nii mälu korras, kui ka normaalne liikumisvõime säilinud.
 

  • Teade teispoolsusesse minemisest



     

    Kui teha kuningliku Radza-Buddhi jooga bioenergeetilisi harjutusi järjepidevalt, siis on võimalik saada oskus näha oma eelmisi elusi, kui ka tulevikku.

    Seda tehakse vastavate harjutustega teatud arenguastmelt.

    Ning samas kui ollakse väga hästi treenitud, võivad ka teatud keskused ise avaneda ning sensitiivsed võimed tulla.

    Ehk me näeme, kuuleme, tunnetame asju iseenesest.

     

    Esimene suurem tuleviku nägemus toimus 1994 juulis, kui olime joogalaagris meie õpetaja Raimond Lihtmaa tollases uues maakodus Pärnu külje all Laadil.

    Ja kord õhtul meditatsioone tehes seal lõkke ümber istudes, pidime meditatsiooni lõppedes hakkama liikuma silmad kinni meditatiivses olekus. Ning mingil hetkel, kui tunneme, et edasi minna ei saa, võisime avada silmad. Ning siis vaatama mida näeme ning tegema siis sellest teatud järeldused.

     

    Liikusingi siis sea silmad kinnil jõe ääres kalda peal. Liikusin nagu oleksin kuskil käänulises koridoris. Põrgates aegajalt millegi vastu ning siis nagu tõugati samas kõrvale…

    Ja siis mingil hetkel tuli nagu sein vastu, kust edasi minna ei saanud. Tegin silma lahti ja nägin enda ees lõket. Ehk see sama lõke, mille ümber istudes me meditatsioone tegime.

     

    Ainsad asjad mida sel hetkel tundsin, olid külmajudinad seljal ning teadmatus hirmu ees.

    See tähendas midagi hirmsat…

    Kuid mida, seda ei teadnud. Ehk see küsimus oli mul aastaid, kui see laagris kogetud juhtum selle meditatsiooniga aegajalt meelde tuli.

    Raimond küsis harjutuse lõpus, et mida nägin. Vastanud seda talle, oli näha, et temagi veidi ehmatas seda kuuldes.

    Kuid see kogetu jäigi nagu minevikku…

    2008 a. novembris suri mul vanaema. Ja tema matusel, haual pilte tehes ütles nagu mingi hääl:

     

    „6 - 12 KUU JOOKSUL JUHTUB MIDAGI VÄGA HALBA. NING MUL  EI PIISA SELLEST VÄLJA TULLA“

     

    Keegi ei õelnud seda heli, kui häälega, vaid ma kuulsin konkreetset sõnumit enda sees. Ja seda täiesti selgelt. Täpselt nii nagu keegi oleks mulle seda otse häälega öelnud.

     

    See ehmatas mu täiesti ära ning hirm hakkas enda pärast, et ma ei taha mingeid jamasi. Sest seda ma üle ei elaks, kui mingi õnnetus juhtuks.

    Palvetasin seal haual päris mitu korda. Ning samaaegselt paludes Jumalat, et minuga midagi ei juhtuks.

    Samuti õhtul peielaua ääres istudes tuli see sõnum mulle meelde ning palusin ka seal Jumalat, et midagi halba minuga ei juhtuks.

    Ning Seal haual vaadanud ka teisi lähedasi, palusin, et ka nendega ei juhtuks midagi halba.

    Sest see sõnum ei olnud nagu konkreetse aadressiga, et just minuga. Vaid „õeldi“ et juhtub lihtsalt halba. Ning suurest ehmatusest ei saanud ka aru, et kas vaid minuga juhtub, või kellegi lähedasega samuti. Samas küll teades, et halb saab vaid olla õnnetus ning kellega iganes meist...

    Nii sai sel matusepäeval vähemalt üle kümne korra Jumalat palutud, et seda halba ei juhtuks.

     

    Ja kas oli see samal päeval, või oli see neil päevil (seda täpselt ei mäleta) sain oma tulevaselt elupäästjalt Irjelt e-maili, et ta sooviks minuga tutvuda, kuna ta on loodusterapeut ning, et  mina tegelen joogaga, mis suht samast loodusteraapiate valdkonnast. Et võiksime tutvuda. 

     

    MÄNG OLI SEEGA ALANUD.

     

    Ja 6 kuud hiljem juhtuski too ülitraagiline õnnetus, mille teade edastati mulle vanaema haual. Üliraske peatrauma mis juhtus Irje juures Metsamoori Perepargis, kui sain puuga pähe. Ning lappima sõites rattaga, kukkusin otsa ning sattusin teispoolsusesse.

    Ja kus siis Irje pani toime oma suured imed mu peal.

    Olid alanud Eesti alternatiivmeditsiini tipphetked…

  • Kui ta tõi esmalt teispoolsusest tagasi homöopaatia teradega, pärast ca 1 h seal viibimist. Ja pärast seda toimunud päästvat peaoperatsiooni ka välja koomast juuksekarvade abil.
  • 2009 a. Eesti alternatiivmeditsiini tipphetkete algus

  • Kuidas Metsamoor Irje Tarmo teisest ilmast tagasi tõi. Esimene ime



Kui peale puuga pähe saamist sai rattaga kukutud ja nii teise ilma satutud, siis oli nagu kõik lõppenud siinses ilmas... 
Kuid Irje tütar leidis mu ca pool tundi hiljem verise ning igasuguse liikumisvõimeta. Ning teatas kohe siis emale.
Irje tuli ja lappis esmase osa haavadest kinni ning helistas kiirabisse. 
Kuid et tegemist on Eesti ühe tuntuima ravitsejaga ja ka homöopaadiga, Siis teadis ta mida teha. 
Ta tõi õiged terad ning pani need suhu mulle. Kuna keha ju elas veel (ainult aju teda ei juhtinud), siis oli lootust, et aju ja hing ärkavad ellu. 
Nii läkski, et suhkruterade suurused homöopaatilised terad käivitasid sülje kaasabil aju. 
Ning kui saabus kiirabi, siis olin juba tagasi siinses ilmas liikumisvõimena (Ise jala minnes koos Irje kaasabil kiirabiautosse).
Mäletan veel väga hästi sedagi, kui arst, või õde seal küsis, et ega mul mingeid haigusi ei ole ja mingeid medikamente ei võta.
Ja Irje vastas et kõik on korras, hea tervisega vms.
Kuid ise sai õeldud, et: "Ei, mul on epilepsia ja  tabletid Timonil peal, et võtan seda vms."
Ja arvatavasti sellest kirjutati hiljem haigusloosse, et kukkusin epilepsia tõttu. Kuigi see ei olnud rattasõidu, kukkumise põhjus. (põhjus oli kukkumisel selles, et ratta esimene ratas kiilus teehöövli poolt teeäärde lükatud liivavalli kinni. Ja ratas läks esimese ratta liivavalli takerdumisest käest ära. Ning selle tõttu lendasin pea ees võssa...).
Kuid kui peale traumat, päästvat peaoppi ja koomast väljumist hakkas mõistus selgemaks muutuma, siis tuli kõik ka kohe meelde, et kuidas midagi oli juhtunud....
Et see traagika sai alguse puuga lajatamisest vastu pead vana, 1980 a. opikoha kõrvale. Ja rattasõit oli selle jätk vaid, kui sõitsin end lappima Irje juurde. 
Kuid klassikaline meditsiin otsustas. et kukkusin epilepsia tõttu rattaga. Et, mina kes isegi epilepsia näitajad EEG diagrammilt ära kaotanud. Ning kes ma vabalt ujunud, kui ka autoga sõitnud tuhandeid kilomeetreid ilma, et epilepsiat kunagi siis esinenud neil aeadel oleks. Kuid nüüd lausa rauti, et kukkus epilepsia tõttu, sest kõik märgid seda näitavad haavade näol.
Huvitaval kombel puu lajatas paremale poole vastu pead ja rattaga kukkumisest murdunud rangluu on vasakul poolel.
Kuid mis ikka vaielda Eesti miss Marplede ja teistega...

  • Eesti alternatiivmeditsiini tipphetk. Teine ime

  • Tarmo tuuakse koomast välja juuksekarva abil ning eeterkeha taastamise teel.


Kui peale Metsamoori Perepargis juhtunud õnnetust Tartus Maarjamõisas päästev elu teine peaoperatsioon tehtud sai, jäi vaid oodata ärkamist ning kosumist. Kuid kahjuks jäin kooma 8 päevaks.

Elupäästja Irje nähes seda, otsustas mitte leppida antud olukorraga ning pani toime uue ime tavamõistes. Kuid teades alternatiivmeditsiini võimalusi, kas see oligi ime, kui sai kasutatud aastasade jooksul talletatud teadmisi?

NB! Kõik see nõudis samas meeletut julgust ja pühendumust. Sest ärgem unusta, et uue ime pani Irje toime elustuskeskuses peale rasket peaoperatsiooni. Ning oli selleks sunnitud isegi kasutama pettust, kui märkis vajalikesse paberitesse, et on mu elukaaslane. Kuigi ta oli vaid sõber. 

Kuid just see Eesti meditsiiniajaloo suurpettus tagas selle, et ta sai mind koomast välja tuua.

Ta pani mitme päeva jooksul suhu mulle homöopaatilisi terasi ning niisutas huuli terade ja juuksekarvadest saadud vesilahusega. Lisaks määris raudrohu lilleveega ning püüdis käte bioenergiaga korrastada biovälja (eeterkeha).
 
Ehk koomast väljatoomisel on oluline start antud raviprotsessile teha. Siis tuli jälle homöopaatiat kasutada. Milleks oli siis juuksekarvadest tehtud homöopaatiline lahus (see on 1 võimalus mitmest kuidas koomast väljatoomisele start teha).
 
Ja uskumatu, või mitte, kuid Irje kasutas Indias juba tuhandeid aastaid proovitud meetodit. Kui ta tegi homöopaatilise lahuse mu juuksekarvadest.
Ehk teisisõnu, ta tõi koomast välja mind juuksekarva abil.
Seega ütlus"Elu rippus juuksekarva otsas" vastab tõele...

Ja sellega taastus läbi eeterkeha keha bioenergeetiline loomulik olek, ning tulingi koomast välja.

See on lühidalt seletatud ülevaade kuidas on võimalik koomast tulla välja. Seega ei ole põhjust inimesi koomas hoida, kui teatud alternatiivmeetoditega on võimalik inimene koomast välja tuua. Sest mida kauem koomas püsitakse, seda suurem oht on igasugu tüsistuste tekkeks. Minu puhul oli selleks halvatus, kuigi jah, täpselt ei saa kunagi keegi teada, et mis selle just põhjustas. Kuid teadmised alternatiivmeditsiinist läbi Radza-Buddhi jooga, sai see likvideeritud 2 päevaga, kuigi ennustati eluaegset halvatust ja voodis lamamist....

NB! Iga koomas olek on individuaalne. Ehk kõiki juhtumeid tuleb eraldi lahendada. Seega ärge seda kodus järgi tehke... 
Kuid põhiline on koomast välja toomiseks teha organismile start, mida tegid minu puhul homöopaatilised terad. Ja järgmisena tuleb kindlasti taastada eeterkeha normaalne toimimine, mille abil toimub keha puhul bioenergeetiline funktsioneerimine.
 
NB! Kõike seda tehti Eesti meditsiini kõige pühamas ja kaitstumas kohas, milleks on elustuskeskus. Ja kurb ongi see, et keegi seda ei osanud näha, ega õppida. Sest Maarjamõisa haigla on ju Eesti meditsiini õppelabor, kui selline. Ehk seal saavad oskuse meie arstid.
Ja kogu seda koomast väljatoomist oli võimalik neil näha. Kuid keegi ei näinud kuidas seda tehti. Ja jätkuvalt saadame koomas olevaid patsiente ülikallile Saksamaale jne., et seal toodaks meie inimesi koomast välja jne. Kui siin samas Eestis saaks seda teha sadu, või tuhandeid kordi odavamalt...
 
  • Kuidas koomas olles naine sai võetud.  Eesti meditsiiniajaloo suurpettus   

 

Kui patsient on halvas seisus, pea ja keha valutavad ning ta ei ole adekvaatne omas seisus Siis ta kipub tihti nn. lollusi tegema, kui ka võib meeletult valu käes oiata.

Ja nii selgi korral. Kui oled ikka lamanud mitu nädalat jutti pärast ülirasket traumat, kui päästvat peaoperatsiooni. Ja siis kui pea natukegi selgem, palud ju valude puhul mingit valu vaigistavat süsti, või tabletti.

Ja saigi siis palutud neid valuvaigisteid. Sest selg, kannikad ja jalad tõesti olid aegajalt hirmsates valudes.

Kuid selle palve peale ütlesid meedikud, et nad ei või seda teha, sest mu naine oli selle ära keelanud.

Algul nagu ei saanud arugi, et mis naine. Kuid kolmandal, või neljandal valude korral pärast järjekordset keeldumist sai küsitud siis, et kes see naine on, kes keelab. Sest mul enda teadmisel ei olnud ju naist. Ja seda juba 7 aastat, pärast lahkuminekut.

Et, kes kurat see naine on?

Ja siis nad vastasid: „Noh see, kes mul siin haiglas külas käib aegajalt.“

Kuid tee mis tahad, ikka ei saa aru.

Kuid mõelnud natuke, taipasin, et nad mu sõpra elupäästjat Irjet vist mõtlesid.

Küsinud siis, et kas Irjet mõtlevad. 

Jah, teda mõtlevad...

Vastanud siis, et ta ei ole mu naine, et ta on vaid sõber. Ning tema ei otsusta mida minuga teha, kuidas käituda. Et toogu valuvaigistav süst kohe siia…

Ja siis näitas üks meedikutest teisele seal näpuga meelekohale pannes „sutt, sutt…“ Nagu oleksin täitsa ära keeranud, et ei tunne oma naistki enam...

Samas kuidas ma saan teda oma naisena tunda, kui ta seda ei ole?

Ja siis nad vastasid, et Irje on mu elukaaslane, et paberites nii kirjas…

 

Õnneks see naisevõtt päästis mu elu, kui mind koomast välja tõi Irje.

Nimelt, kui oli näha, et ametlikust koomast ma välja ei tule, oli tal vaja pääseda mu juurde elustuskeskusesse.

Aga elustuskeskusesse lastakse vaid parimal juhul kõige lähedasemaid sugulasi.

Ning Irje siis oligi sunnitud mõneks päevaks mu naiseks hakkama. Kui esitles haiglas mu elukaaslasena. Pannes ka selle vastavatesse paberitesse kirja

 

Ja tänu sellele sai 3 päeva Eesti meditsiini kõige kaitstumas ning pühamas kohas, milleks on elustuskeskus, toimetada, tuua mind koomast välja.

Kuid et Võruski veel need paberid kehtisid. See oli päris naljakas kui mõelda sealseid üleelamisi med. personali poolelt.

Ehk tol hetkel leidsin, et vaid ainuke hea asi mis minuga neil aegadel juhtus, oli see, kui olin omale naise saanud. Naise, kes tõi teispoolsusest tagasi, kui ka siis koomast välja juuksekarva abil. Fantastiline.

Kahju vaid, et reaalelus see naisevõtt ei kehtinud.
  •  
  • Kolmas ime:
  • Legend eluaegseks ennustatud halvatuse likvideerimisest imelihtsalt maailmarekordilise 2 päevaga, mille peale haigusloosse kirjutati:     " patsient räägib seosetud juttu", loe palun siit (punasega tekst sealt) 


  • Esimene kuuldus imeravitsejatest. Imearst Urmas Altmere


    AU-8 ideest alguse saanud "Legend AU-32"

1978, või oli see 1979 Vändras vanematega teeääres kõndides pidas kinni auto ning küsis imeravitseja Urmas Altmere aadressi Vändras, sest küsijal oli autos vähihaige tütar, kellele loodeti abi saada sensitiivilt. Kahjuks elas Altmere siis juba Aesoos Soomaa serval ning isa soovitas sinna sõita ja sealt küsida.

See oli esimene kord, kui sai kuulda sellisest asjast nagu imearst ja sensitiiv.

  • Kuidas Karl Vaino jäeti jõululaupäeval Desintegraatoris Tarmo pärast ukse taha Urmas Altmere poolt

 

Peale 1980 a. ülirasket peaoperatsiooni sai käidud koos isaga detsembris jõululaupäeval tolle aja 1 kuulsaima imeravitseja Urmas Altmere juures Tallinnas Desintegraatoris.

Isa, kelleks on Aago Metsar, sai Altmere juurde otse jutule tänu Leiger Vanaselja tundmisele, kes oli Johannes Hindi üks võtmeisikutest Desintegraatoris. Leiger Vanaseljat tundis ta Ott Vanaselja kaudu,.Kuna tema ning mina olime seotud kardispordiga. Seda enam, et just 1980 a. suvel oli isa Oti ja Eesti meeskonna mehaanikuks NSVL MV`l Lätis Smiltenes, kus  Ott tuli CZ klassis Rotax`ga teiseks (kuigi lõpetas esimesena, kuid võidetud 2. start tühistati käte ülesse tõstmise tõttu finishis ja kolmandas finaalsõidus tuli Ott hõbedale).

Kui isa läks Altmere juurde tehasesse, jäin ma samas autosse värava taha. Ja mida nägin seal siis?

Esiteks oli väga palju Venemaalt tulnud autosi ja busse seal värava taga. Ning käis meeletu AU-8 ja I imerohtude vedamine kastidega. Pea igaüks kes väravast tuli, oli nn. õllekastiga, milles AU-8 ja I imerohud.

Mida veel nägin?

Kuid istudes seal värava taga autos, tulid järsku vilkuritega miilitsaautod (zigulid) ja 1 vilkuritega EST numbrimärki kandev auto (vabandan, et marki ei tea, kas see oli Volga, või muu masin, sest see ju juhtus aastakümneid tagasi ning kes täpselt mäletab seda). Ja nad sõitsid väravast sisse, otse Desintegraatori hoovi.

Hiljem, kui isa tuli Desintegraatorist, olid ta esimesed sõnad: „Altmere on nii kõva, et ta viskas Karl Vaino just välja, kui ma seal olin..". Nimelt, kui Altmerele tuldi ütlema, et Karl Vaino tuli, ütles Altmere selle peale „Las tuli, ma olen kinni, mul on tähtis koosolek hetkel. Las istub ukse taga ja ootab...“

Vainosi oli põhimõtteliselt 1980 aastatel Eestis vaid 1. Ehk EKP boss Karl Vaino. Seega tuli tema vilkurite saatel Desintegraatori.

Seega kellegi Tarmo Metsari pärast ei võetud Karl Vainot jutule. Sest isa oli ju minu pärast Altmere juures, arutamas Altmerega, et kuidas mind ravida edaspidi jms. 

Kuigi samal ajal mind seal ei olnud. Sest istusin samaaegselt Desintegraatori väravas autot soojendades. 

Ja teada on, et nii käituti Desintegraatoris Karl Vainoga mitmel korral, kui Johannes Hint, Urmas Altmere jt. jätsid Karl Vaino ukse taha. Loodetavalt ei olnud see neid peamisi  põhjusi, miks Karl Vaino hävitas Johannes Hindi, Urmas Altmere elud ning tekitas väga palju ebameeldivusi paljudele inimestele Desintegraatoris, saates paljud trellide taha. Ehk ta hävitas inimesi ja Eesti ühe edukaima ettevõtte Eesti ajaloos.

Kui Altmere sai teada, et isa Vändrast, siis endise vändrakana kutsus Altmere isa ka AU tootmist vaatama ning näitas kogu protseduuri, et mida kokku ja kuidas segatakse jms.

Lisaks mainis ta et mu 1.  peaopi oleks saanud välistada ka „kätega ravimisel“, 

Ehk see oli esimene kord kui sai kuuldud ka sellisest võimalusest, et ka bioenergeetiliselt on võimalik ravida, ajukasvajaid eemaldada. 

See ütlemine jäi aastateks kummitama, et miks seda siis 1980 a. ei tehtud?... 

Lisaks siis räägiti Vändra teemadel seal veel. Sest Altmere kuulsus saigi alguse Vändra meiereist. Ja Vändra oli talle veel hingelähedane.

Kui mainida AU-8 ja I-1, I-3 toimeid. Siis AU poolelt ei oska midagi muutuste poolelt öelda. Küll olid väga tugeva toimega I- määrdevedelikud. Kui pärast oppi sai halvatud käsi ja jalg kokku määrida nendega, oli tunda kohe sooja lihastes, energia liikuma hakkamist. Ja kord kui kukkus mingi tilk pükstele. Olid ka kohe augud pükstes sees... Ehk väga tugev happeline keskkond, mis iganes ained seal I-määrdevedelike sees seda siis tekitasid....

  • Kuidas teadjamehe, imeliste ravimeede tootjaga Virgo Mihkelsooga  algas koostöö

          

Viibides 2009 a. kevadel Tallinnas Harmoonia Päevadel koos koostööpartneri Irjega, sai mindud Virgo Mihkelsoo loengusse. Kus too rääkis mee imelistest omadustest , ravivõimalustest. 

Ja kui ta oli rääkinud ka vähivastsest meest, selle tegemise võimalusest. Ei saanud jätta küsimata, et kas ta ka teab AU-8 retsepti, selle tehnoloogiat, mida Urmas Altmere kunagi Desintegraatoris valmistas?

Virgo Mihkelsoo rääkis samadest komponentidest ja tehnoloogiast siis, mida isa oli rääkinud kui Altmere juures käis ja too talle seal näitas 1980 a. lõpus jõululaupäeval (niipalju, kui seda siis meeles endal veel oli).

Sellest vastusest piisas, et öelda Virgo Mihkelsoole: „Ma loodan siiralt Teiega koostööle tulevikus ...“

Pärast loengut sai hr. Mihkelsooga siis veel eraldi vesteldud ravimeede jm. ravivõimaluste poolelt. Kuid koostöö temaga oligi alanud, sest....

3 kuud pärast Harmoonia Päevade loengut juhtus elu suurim megatrauma. Michael Schumacheri taoline üliraske peatrauma. Kui tuli viibida lausa 2 korda teispoolsuses,sealt tagasi tulla ja koomaski viibida (tagasi teispoolsusest tõi koostööpartner Irje homöopaatiaga, kui selle terade abil käivitas uuesti aju). 

Ehk, juhtus samasugune üliränk peatrauma kui mõned aastad hiljem juhtus Michael Schumacheril.

Peale traumat oli ka Virgo Mihkelsoo arhitekt nii mu koomast väljatoomisel. Kui ka tema tehtud ravimeed tagasid selle, et taastuksin normaalselt aju funktsioonide toimiste poolelt.

Ehk, tema õpetas elupäästja Irjele, et kuidas taastada keha eeterlik keskkond, et peale seda suudaks keha end ise ravida (piltlikult aura kokkukleepimine). Ja siis sedasi hiljem koomast väljuda saaksin.

Ja elupäästja Irje tegi nii mõndagi siis haiglas, millest Virgo talle rääkinud oli eeterkeha ravimisest.

Ja hiljem juba Võru haiglas Virgo ravimeedega taastati nii norm ajutegevus. Kui ka hoiti ilma igasuguseid medikamente kasutamata ära nii insuldid, kui epilepsiad .

Ehk, õigete asjade söömisega tehti nii veri vedelamaks, kui kapillaarid elastsemaks. Ja spetsiaalselt epilepsia vastu tehtud mees olid õiged toiduained, mis hoidsid ära epilepsiad.

Ning seega ei olnud vaja tarvitada 10-kordset epilepsiatablettide kogust mis oli vägagi valesti määratud... 

Ja Virgo saadetud tatrapadi oli just see, kuhu sai peidetud epilepsiavastased Timonil tabletid, mida „dr. Mengele“ (dr. Viivi Kalda) kirjutas välja 10 kordse koguse. Ehk antud kogus oleks täiesti vabalt võinud ka tappa... 

Seega alates 2009 a. traumast alates pole tarvitanud ühtegi epilepsiavastast tabletti, seda tänu Radza-Buddhi jooga tehnikale ja õigele toidumenüüle.

 
NB! Virgo MIhkelsoo on endine tippfüüsik, kes juhtinud Tartu Ülikoolis Eesti esimese laseri rajamise uurimisgruppi. Kuid hetkel keskendunud täielikult alternatiivmeditsiinile, ravimeede tootmisele, tatra kasvatamisele. 

  • Kuidas peideti epilepsiavastased tabletid

       

Kui oled epilepsiahaige, siis on igasugu arste, kes püüavad olla kõige targemad selle ravi, kontrolli alla saamise poolelt. Ca 15 a. ennem 2009 a. traagilist sündmust sai isegi välja vahetatud üks Eesti paremaid neurokirurge raviarsti poolelt selle tõttu. Sest ta armastas megasuuri koguseid soovitada (lausa käskis võtta 3-4 kordse ülekoguse, sest tema jaoks olid kõik tabletid ühesuguse karbamazepiin kogusega)....

Kuid siis, kui oled ise parasjagu teovõimetu ja ei suuda enda eest seista, on lausa oht, et Sind võidakse ära tappa, ei ole nagu midagi teha.

Samas on hea kui on olemas sõbrad, kes Su eest hoolitsevad ja kaitsevad Sind sel ajal.

Pärast 2009 a. Schumacheri taolise üliraske peatrauma läbimist vedas sellega, et elupäästja metsamoor Irje Karjus sai käia haiglas keelamas med. töötajatel süste teha. Kui ka keelata mulle anda mõttetuid peavalutablette. 

Sest kui on peaoperatsioon tehtud, siis klassikalise meditsiini kohaselt tuleb anda patsiendile peavalutablette, et sedasi vältida peavalude tulekut... Mis iseenesest on täiesti absurdne käitumine kui mingeid valusi pole veel olnudki.

Kuid, kui avastati, et alates 1990 a. lõpust oled arvel veel ka epileptikuna, mis tekkinud 1980 a. traumast ja operatsioonist. Siis raviarst Viivi Kalda (keda nimetan dr. Mengeleks, tema inimkatsete pärast) otsustas anda Timonil tablette, mida ennemgi sai tarvitatud. Kuid olulise vahega... 

Kui ennem 2009 a. megatraumat sai tarvitatud vaid ühe 150 mg Timonili tabletti ööpäevas ja,seda ennem magama minekut. Ehk, mida oli vaja võtta ööseks, kui ennast ei kontrolli (Päeval tänu Radza-Buddhi joogas õpitud enesekontrollile oli kontroll olemas. Ning päevaseid krambihooge ei esinenud juba 11 aastat (küll mõne korra esines neid siis öösiti aastas, Ja mõnel aastal polnud neid üldse).

Ja Virgo Mihkelsoo kuuldes tollest mu üliraskest õnnetusest. Ning tehes ravimeed, et tagasitulek normaalne oleks. Saatis ta elupäästja Irjega mulle veel lisaks ka tatrapadja haiglasse. Kuna Virgo  on ka meeletu tatrapõllu omanik ja teadis tatra raviomadusi. Siis teadis ta et mida võib tatrapadi ravile juurde anda.

Kuigi tatrapadi saadeti eesmärgiga, et see raviomadustega on. Läks aga nii, et sellest sai elupäästja kõige otsemas mõttes..., Sest...

Dr. Mengele oli otsustanud tõsta Timonili koguse 10- kordseks. Mis oleks raudselt surmav kogus olnud sel ajal. Ta nimelt oli tablettide arvu 5 korda suuremaks tõstnud ning annuse suurendanud 2 korda, ehk ühe 150 mg tabletist oli saanud ... viis 300 mg tabletti. (!!!)

See oleks sel hetkel olnud surmav kogus...

Ja siis oli valida, kas surra, või peita need tabletid. Päästjaks osutus tatrapadi.

Kui alguses sai peidetud tabletid öökapil olnud asjadesse ja rinnataskugi neid peidetud. Siis mingil hetkel õed avastasid selle. Tuli seega leida muu koht kuhu peita.

Sai avastatud, et padjal on ju lukk. Ja nii käivituski tatrapadja peidupaik. Seal sees peaks olema nüüd 450 kordne ületoos Timonili epilepsiatablette seega (kui arvestada haiglas viibitud päevasi ja määratud tablettide päevade kogust).

Hiljem haiglatest vabanemist sai otsitud neid tablette padja seest. Kuid mida ei ole, on tabletid... 

Kuhu nad siis sealt veel said, kui neid sai sinna peidetud?

Lihtne füüsika ütleb, et nad lihtsalt jahvatati ära tatrakestade poolt, sest korralik tatrapadi tehakse ju tatrakestadest, mis parajalt kõvad ja teravad (tänu sellele ka sahisevad, kui pead hööruda vastu patja).

P.S. Imelik on, et kuidas nii süüdimatult dr. Mengele koguse nii suureks tegi, sest 2004 sai tehtud Tartus EEG ajudiagramm ning sealt olid praktiliselt kadunud epilepsia näitajad. Kuna tol korral EEG testi aeg sai tehtud meditatsiooni. Ning kui hiljem raviarst Epp Heinola küsis, et mis juhtunud on, et kuhu need näitajad kadusid.. Sest igal inimesel EEG näitajad aastatega muutuvad halvemaks, kuid siin lausa vastupidi on näitajad. Ja vastates, et tegelen Radza-Buddhi joogaga. Lisaks veel olen ka  taimetoitlane. Ning vaid ühe 150 mg Timonili tableti ööseks võtan. Peale mida soovitas siis arst jätkata sama kogusega. Mida sai ka tehtud kuni 2009 a. traagilise sündmuseni.

Ja tablettide peitmise algusest saadik ei ole enam tarvitanud ühtegi epilepsiavastast krambitabletti. Nimelt peab inimene saama kõik vajalikud ained kätte toidust. Lihtsalt tuleb õigeid asju süüa õigete kogustena. Lisaks liikuda piisavalt, et saada teatud koormus kätte. Hingata puhast õhku ja juua piisavalt puhast vett ning teha bioenergeetilisi harjutusi. Kui seda pentagrammi järgida, siis on võimalik ravida isegi autismi, sklerosis multipleksi jt. nn. ravimatuid haigusi.

  • Kuidas tekkis mõte teisi ravima hakata ja teha loodusteraapiate ning alternatiivmeditsiini kabinet


Kuigi juba alates 1993 aastast, kui sai puututud kokku Radza-Buddhi joogaga ja sealt õpitud bioenergeetilisi võimalusi ning teades, et sellega saab ravida ka nn. ravimatuid haigusi. Ei saanud seda kunagi teiste peal kasutada. Sest kui ei olnud meditsiini õppinud, siis tundus see tol korral lihtsalt imelik, et pakud kellegile abi, teadmisi (seda sai ka Haapsalus taastusravihaiglas kogetud, et nii mõnelegi halvatule oleks saanud anda oskusi, mis oleks neil käed avanud jms. Kuid, kui oled ise veel ratastoolis ja pole ravi alal vastavaid tunnistusi, siis Sind lihtsalt ei võeta tõsiselt, või isegi võetakse segava faktorina...).

Mõtte teisi ravima hakata, andis Võru haiglas elupäästja metsamoor Irje Karjus. Kes soovitas lisaks joogas õpitud bioenergeetikale juurde õppida refleksoloogiat, massaaze jt. ravivõtteid.

Teades läbi Radza-Buddhi jooga ja qigongi erinevaid bioenergeetilisi ravivõimalusi, saigi mindud vastavatele koolitustele. Ja omandatud lisaks juude Hiina, Jaapani erinevaid bioenergeetilisi massaaze ja akupunktuuri ravi. Ehk mis ongi idamaade meditsiini põhialus ravimistel (meie tunneme seda Hiina meditsiini nime all). Sai õpitud erinevaid massaaziliike, refleksoloogiat ja aurikuloteraapiat. Sai süvenetud osaliselt nõelravi alustessegi...

Loodusteraapiate ja alternatiivmeditsiini kabineti idee sündis aga Võrus haiglas olles, kui oli meditsiini mõistes täiesti lootusetu seis, kui esimeste sammudeni, mil jalad kandsid, oli veel ca 1 kuu...

Mõlemat mõtet ergutas õdede ja arstide, ehk med. süsteemi negatiivne suhtumine. Meeletud mõnitamised, sõimamised, patsientidelt lootuste võtmine terveks saada jne. Kui ka enda peal kogetud juhtumid, kui haigla süül sai murtud lahti rangluumurd...

Ehk kui voodil olid rattad lukustamata ja voodi ääred alla lastud. Ning kui sai maha kukutud. Ja pärast mida keelduti kirurgi juurde viimast... Ja kui kogu lugu vaikiti maha...(mõnitamistest ei maksa rääkidagi... "Meie sind küll ei aita. Vaata ise kuidas voodisse saad...",  "Paras, et maha kukkusid" jms. mõnitused).

Või kui kästi püsti seista 30 min elu nõrgimas olekus.. Ning röökimine mu peale, et kui istun, siis visatakse tänavale... 

Ja siis ikkagi see juhtum, kui kästi öösel voodis magada istudes... Sest nii saavat ma voodi kõrvalt toolilt "utka" kätte... (kuigi ma olin seda alati saanud ise ka kui voodi istuvas asendisse panin ja nii sain toimetada igas mõttes normaalselt).

See kõik oli põhjuseks, et saab ka teistmoodi armastuse kanalil ravida (idamaade erinev raviviis läänest).  Ja igal inimesel on lootus terveks saada, kui ta seda vaid tahab.

Seega sai varasemad huvid ja oskused Radza-Buddhi jooga ja qigong bioenergeetika pooltelt ühendatud idamaise meditsiini teadmiste omandamisega  läbi vastavate koolituste Eesti tunnustatud nõelraviarstide Raimond Lihtmaa, Rene Burkland, Tatjana Šipova jt. poolelt.
Raimond Lihtmaa on andnud teadmisi bioenergeetikast juba alates 1993 a. Ning pärast teadet, et hakkan õppima massaaze jt. alternatiivmeditsiini teadmisi juurde. Hakkas Raimond ka kohe õpetama saladusi mida õpetatakse vaid idamaades.
 Sest Raimond on neid idamaade asju õppinud üldjuhul otse idamaade keskustes. Ehk teab asju, mida vaid teatakse seal kaugel 5000 aastase austaga meditsiinis, kultuuris.
 
    • Kuidas kaotati EEG diagrammilt ära epilepsia näitajad

    Kui 2004 sai käidud Tartus Maarjamõisas neurokirurgia majas tegemas EEG diagrammi. Otsustasin huvi pärast teha selle aeg kõige lihtsamat Buddha risti meditatsiooni.
    Ning pärast EEG seanssi tuli raviarst ehmunud näoga küsima, et mis minuga juhtunud on. Et kas mingi haigus kallal või mis.
    Ausalt õeldes ehmatas see küsimus mu ära, sest ma ei saanud aru mida ta mõtles mu haigestumisega. Sest ise teadsin, et tervis peaks olema suht korras.
    Ja siis ta vastas, et mul on absoluutselt kõik näitajad paremaks läinud. Et praktiliselt EEG diagramil ei ole epileptilisi näitajaid.
    Et kui kõigil inimestel lähevad elu jooksul kõik näitajad üldjuhul halvemaks, siis mul on täiesti vastupidi. Et hoopiski pööraselt tervenemise suunas liikunud.
    Ja siis sai räägitud talle, et mida teinud olen, et nõelravi teinud, kui ka et olen taimetoitlane. Ja valisin konkreetse tableti ning võtan seda vaid ühe ning vaid 150 mg ööseks.
    Ja siis ta käskis samamoodi jätkata.
    Ja jätkasingi...
    Kuid 2009 a. trauma puhul otsustati must teha jällegi üliraske epileptik. Ehk Võru arst dr. Mengele (nimetan teda nii, ta oskuste ja suhtumise järgi) otsustas mu tablettide kogust suurendada 6 korda. Ehk ühest tabletist sai 3 tabletti ning 2 korda kangemad.
    Need tabletid sai siis kõik õnneks haiglas ära peidetud tatrapadja sisse. Sest kavas ei olnud tõesti surra keemiasurma.
    Ja samas sai kunagi vahetatud välja isegi ju raviarst nende tablettide pärast. Sest too vana arst käskis võtta valet tabletti. Ehk tabletti, mis mitte ei tekitanud krampe, vaid tekitas hoopiski neid.
    Ja kuna ta tahtis ka koguse ääretult suureks ajada, siis tuli sellest tipparstist loobuda. Kahjuks.
    Ning nii sai ka ise valitud õiged tablet 4-5 tableti seast bioenenergeetiliste oskuste abil. Sest tabletid koosnevad toime,- kui ka koostisainest. Ja tihti need ei sobi meie bioenergeetilise keskkonnaga.
    Samuti kogus. Sest epilepsia puhul tekitab ülekogus pigem krampe, uimasust, kui ka muid jamasi. Tuleb võtta niipalju, kui vaja, sisetunde järgi. Mitte nii kuidas keegi kuskil heaks arvab, kes pole isekunagi epilepsiat põdenud ning arstina ei tea epilepsiatablettidest midagi.
    Ja mitut erinevat epilepsiatabletti ei tohi üldse koos võtta. Sest kui mingi tablett tekitab lisavärinaid vms., siis selle äravõtmiseks ei tohi anda teisi juurde. Sest see ei päästa olukorda.
    Sest, kui me rikume keemiaga maksa ja neerud, siis me oleme avatud praktiliselt igasugustele haigustele...

    • Uppumissurmast pääsemine. 1,5-2 min hingamata vee all keerlemine

     

     

    2010 aasta suvel (ehk aasta pärast traagilisi sündmusi Metsamoori Perepargis kui läbisin üliraske peatrauma koos teises ilmas viibimiste, päästva peaopi, koomas oleku, raske halvatuse poolelt). Tuli pärast imelist taastumist kange tahtmine korraldada joogalaager oma endises privaatrannas. Rannas, kus praktiliselt 5 viimast suve ennem oma megatraumat ehitusbuumi aeg sai veedetud pea kõik suvepäevad. Kui sai seal suve nauditud täiega imelises looduses päikselt energiat kogudes, joogat tehes, kui lõputult ujudes.

    Sest mis teha, kui varem oled elu nautinud täiega ja siis terve suvi röövitakse. See on vaja ju tagasi teha. Ning kuna just ka 2009 a. suvel pidin alguses plaanituna olema joogatreeneriks Metsamoori Perepargis. Kuid mis halbade asjaolude tõttu tol korral ei õnnestunud. Siis seda enam oli tahtmine korvata kaotatu...

    Ja nii sai võetud plaani, et teha nädalane laager oma endises privaatrannas. 
    Ja kuna ka üks noorte naiste sõpruskond soovis  eratreeningut. Siis sai oma randa mindud kohale juba päev varemgi...
    Ja pannud seal telgi ülesse, seadnud magamiskoha valmis. Tuli loomulikult tahtmine kohe merre minna. Mis mõeldud, see tehtud...
     
    Ja marssinud siis rinnuni merre, oli kavas ujuda kaldaga paralleelselt.
    Kuid nii, kui sai sisse laskutud ning rinnuli ujumise liigutused tehtud, kukkus laine keerutama. Täielikult tasakaal kadus ujumisel käest. 
    Lihtsalt keerlesin... Samas püüdes jalgadega tõugata, kätega tõmmata edasi, et pinnale tõmbaks ennast.
    Kuid kahjuks ei mingit veepinda ega muud tugipunkti, et millest aru saada kus olen, kuidas olen. Lihtsalt vee all siplesin ja keerlesin.
    Kuna õnneks joogatrennis olin teinud ca pool aastat hinge kinnihoidmise harjutusi praktiliselt iga päev. Siis pidasin vastu hingamata olemise.
    Samas tekkis meeletu hirm ja jõuetuse tunne, sest teadsin, et võin isegi avamere poole ujuda, vee all sipeldes. Ja tundsin, et sellest asjast ma ise välja ei tule.
    Meeletu tahtmine oli midagi ahmida... Kuid õnneks olen Radza-Buddhi joogast õppinud säilitama rahu. Mida oli meeletult raske säilitada. Kuid siiski suutsin.
    Ja siis saades aru, et ma ei või enam nn sipelda, kuna võin mere poole ujuda. Jäin lihtsalt sinna vette hõljuma. Samas mõeldes, et "aga uppujad vajuvad ju põhja..."
    Lootsin, et vajun isegi põhja ja nii saan kätega põhjast ennast püsti tõugata. Ehk ma saan aru kus mis asub ja saan edasi õiges suunas ujuda jms.
    Ja vajusingi põhja. Ning tõukasin siis kätega ennast püsti. Nii saades tugipinna jalge alla. Ning näinud kus kallas on jms.
    Ja siiś praktiliselt jooksusammul sai merest välja tuldud.

    Kuna tean, et trennis olen suutnud hinge kinni hoida 5-6 min, Siis oletan, et sel korral olin vee all hingamata ca 1,5-2 min.

    Kuid et põhja vajutakse uppunult, on siiski sellest, et uppunu tõmbab vett sisse ja vajub sellest tingituna põhja. Kuid mind olid lained kandnud õnneks madalamasse ossa. Ehk allapoole vööd oli vee sügavus kui kätega põhja tundsin.

    Kuigi olen varasemalt käinud seal rannas igasugu tormidega ja ujunud igasugu pikki maid. Ei ole kunagi uppumisohtu olnud. Kuid sel korral oli arvatavalt põhjuseks keha füüsiline nõrkus ja tasakaalutus 2009 a. megatraumast.

      • Elupäästja Raimond Lihtmaaga tutvumine, sukeldumine bioenergeetika maailma
         
         Monumendi ja tutvustava tahvli vahel näha tamm kus Tarmo käib energiat kogumas. Ja selle tamme taga 100 m kaugusel on koht kus Raimond Lihtmaa tegi ettepaneku hakata tegelema kuningliku Radza-Buddhi joogaga. Jooga mis avas tee bioenergeetika ja alternatiivmeditsiini saladuste juurde. Sellest sai alguse tee tervendajate maailma.

    Kui 10 a. pärast esimest rasket peatraumat ja ülikeerukat 9,5 h oppi algasid epilepsiahood, ei osanud alguses midagi halba aimata. Kuid kui need sagenesid, muutus olukord väljakannatamatuks...

    Kord viibides 90`ndate alguses uusaasta ööpeol Vändra Kultuurimajas, sai seda probleemi mainitud lapsepõlvesõbrale, nüüdsele teatrilavastaja Hellar Bergmannile. Hellar Bergmann siis soovitas sensitiiv Raimond Lihtmaa poole pöörduda, kuna ta tundis teda karate kaudu, millega ta tegeles ja milles ka treener oli.

    Kuid sõna sensitiiv hirmutas, et mine tea mis jama. Sest Tartu neurokirurgid kunagi tegid Ruth Paimre lõikamisega ja Ain-Elmar Kaasiku, prof. Tikk, prof. Raudami jt. kaasabil imehea operatsiooni. Kui ka määrates krambivastased tabletid. Et küll nad ka sel korral teavad epilepsiast kõike, ning teevad väga head tööd selle likvideerimiseks. Sest ikkagi Eesti parimad arstid nad ju.

    Kuid pärast 1993 kevadel toimunud venitust tööl, kui krambid muutusid sellisteks, et pidi mõtlema kumba jalaga astuda, et krambid peale ei tuleks, muutus arusaam. Tuli midagi ette võtta, et mitte endale otsa peale teha (mida sai enesetappudena mitmelgi korral plaanitud...).

    Ja nii sai võetud lapsepõlvesõbraga uuesti ühendust ja uuritud kus sensitiiviks peetud Raimond Lihtmaa siis ikkagi asub.

    Ja ennem 1993 a. jaanipäeva juba tema juurde mindud nõelravisse Pärnusse.

    Sai tutvutud inimesega, kes kutsus hiljem Radza-Buddhi joogasse ja selle läbi sukeldutud bioenergeetika maailma sügavustesse.

    Kui Raimondi õpetusi poleks olnud, siis arvatavalt elavate seas ei oleks enam....

    Tema õpetused bioenergetikast, Hiina meditsiinist, armastuse tähtsusest suhetes, ravis, eetika, moraali puhtusest jne. on ammendamatu väärtustega. Mees, kellelt on kogu aeg midagi õppida.

    Ja tänu Eesti ühe parima neurokirurgi Jaan Eelmäe poolt Raimondi mahategemisele („Mingu ravigu oma nõelraviga hiinlasi... kuid epileptikuna ei tohi ma nõelravi teha...“), sai Eelmäe välja vahetatud raviarsti osas just selle tõttu. 
    Raimondilt pärineb ka õpitud oskus õigeid tablette vaadata bioenergeetiliselt, lisaks õigete koguste valik (me kõik oleme indiviidid oma haigustega).
    Tänu tema õpetatud Radza-Buddhi jooga harjutustele tekkis ka endal teatud nägemisvõime ja tunnetuse oskus.
    Nüüdseks võib õelda, et just tänu Raimond Lihtmaale, temalt saadud jooga ja raviõpetustele on vähemalt epilepsia ja halvatuste likvideerimise osas endal rohkem teatud asjadest teadmisi, kui meie parimatel Euroopa neuroloogidel,
    Ehk need on ka põhivaldkonnad milles ravikonsultatsioone annan ise juba teistele. 

    • Nõiavitsaga esmane kokkupuude, täpne NSVL kokkuvarisemise, Osama bin Laden `i tuleku ennustamine. Vabamüürlased kui maailmaotsustajad.
             

    1987 a. alguses võttis isaga ühendust üks Eestis resideeruva nn. liidutehase juhte ja uuris kas oleks võimalik teha põllumajanduses katseid umbrohu tõrjes kemikaalidega jne. Et Moskvast keegi teadlane otsib nn. katselaborit, et näha kuidas uus leiutis töötaks siinses NSVL piirkonnas. 

    Ja kuna isa töötas kohalikus Vändra kolhoosis ehitusjuhina, siis pakkus ta välja loomulikult Vändra kolhoosi umbrohutõrje katselaboriks.

    Ja nii tuligi 1987 a. suveks Moskvast  akadeemikust keemiateadlane omi tegemisi tegema Vändra kolhoosi.

    Kuid tulnud augustis kord isaga mingeid tööasju rääkima, küsis ta kord jutu käigus, et kas isal oleks huvi vaadata nõiavitsaga veesooni, mis uue maja krunti jne. võivad läbida.

    Loomulikult sai lubatud seda teha siis (Sealt tuli ka siis endal esimene kokkupuude nõiavitsaga, selle võimalustest (käies ise hiljem üle samad kohad, kus nõiavits näitas negatiivseid ja positiivseid välju. Näitas ta endal täpselt sama, mida näitas tolle teadlase näidatud nõiavits). See oli ka esmane nn. huvi tekitamise koht müstika vastu.

    Hiljem on saanud päris mitmel pool, kus elatud, viibitud, nõiavitsaga üle vaadatud, et kus voodi, kus muu mööbel jms. Ning mis salata, päris paljude juures ka toas mööblit ümber tõstetud, või siis peegleid paigaldatud, et negatiivne väli eemale „peegeldada.“

    Ja kui sai tutvutud 2009 a. kevadel Metsamoori Perepargis „kaani Elmariga“. Siis tema õpetas veel juurde kuidas haiguskohti diagnoosida nõiavitsaga.
    Ta vaatas üle ja mainis, et seda, seda ja seda haigust ei ole. Kuid küsides kohtade kohta, kus teadsid probleeme olevat, näitas nõiavits samas väga täpselt probleemsed kohad välja).

    VABAMÜÜRLASED MAAILMAOTSUSTAJAD 

    Kuid mis puudutab seda Moskva keemiateadlast, akadeemikut, siis on jäänud tema jutuajamistest meelde 2 väga olulist seika.

    Nimelt ta väitis, et NSVL teadlaskond ennustab suuri muutusi NSVL `s 1990`ndate algul ning samuti, et maailmas hakkab pead  tõstma islami äärmuslus.

    Et, Moskvas NSVL akadeemilises ringkonnas käib jutt:

    1. Eesti saab 90-ndate alguses vabaks. Saades täieliku otsustuse oma majanduse jne. üle... Sest NSVL poliitiline süsteem kui selline ei jätka enam samamoodi...
    2. Ja USA`l tuleb 90-ndate keskpaigast üle maailma ääretult suur konflikt islami äärmuslastega.
    Ning nagu teada on, siis 1991 a. sai Eesti taasiseseisvaks ja kukkus kokku NSVL, kui selline.
    Ja teada on, et ka islami radikaalid eesotsas Osama bin Laden `ga tõstis pead 90 `ndate aastate keskpaigas.

    Seda hiljem vaadates tundub täielik müstika, et kuidas selliseid asju suudeti ja juleti ennustada. Seega nagu NSVL teadlaskond oli tasemel igas mõttes teaduse poolelt...

    Kuid ca veerand sajandit hiljem, kui algas Ukraina konflikt ja ääretult massiline migrantide vool Aafrikast Euroopasse. Ehk, keda püüti näidata pagulastena, Süüria sõjakonfliktis kannatatutena. Siis sai teemat sügavamalt uurima hakatud.

    Ning et kui sain teada, et olin saanud borrelioosi, mis tegelikult on kunagi olnud isegi bakterioloogiline relv. Siis see pani põhjalikumalt uurima, et kuidas neid nn. ajaloosündmusi ette teatakse.

    See kõik viitas vabamüürlastele.

    Ja kui oled sisenenud alternatiivmeditsiini. Siis puutud ju kokku ka ravimitega nii või teisiti. Ja selle käigus sai avastatud samuti, et ravimifirmad kui suurkontsernid kuuluvad vabamüürlastele....

    Ehk, mailmahädade tekitajad vabamüürlased, kes teenivad just eriti suuri kasumeid inimestele tekitatud kannatuste pealt...

    Ehk, kes haldavad maailma pangandust ja suurkontserne. Ning kes on aidanud võimule nii Lenini, kui ka Hitleri. Ja on finantseerinud nii Gulagi ja Auschwitzi koonduslaagrite tekkeid ja seal sooritatud neile kuuluvate ravimifirmade  katseid. Rääkimata sellest, et läbi neile kuuluvate panganduse ajanud riigid finantsraskustesse. Ning koos sellega tekitasid I- ja II-maailmasõjad.

    Nemad orgunnisid ka seega nii NSVL kokkuvarisemise ja seeläbi Eesti vabaks saamise. Kui ka siis Osama bin Ladeni tuleku.


    • Kuidas KGB bosside boss kodus vaiba all magas
        
       
       KGB ja Putiniga kaudne kokkupuude: 
      Ehitusbuumi aeg käis kord kodus ka Putinile 
      Peterburgi külje alla suvilaid ehitanud ärimees. 
      Ärimees kellelt sai vahendatud saematerjali 
      ja põrandalaudu.  Ja kes siis imestas ajutist  kontorit 
      kaminaruumis nähes: "Vot, eta daa-aaa-aaa..." 
      Ta pakkus ka nende Putinilegi ehitatud sarnaste 
      palkmajade vahendamist. 
      Kuid segaste äriskeemide soovi poolelt talt, 
      ei tulnud sellest midagi välja kahjuks.

    Võttis kord 1985 a. suvel 1 nn. liidutehase juhte jälle isaga ühendust. Sel korral teemaga, mis puudutas ehitusvaldkonda, kuna isa oli ju ehitusjuht. Nimelt küsis ta, kas isa teab kedagi pottseppa, kes teeks kamina, ahjud jms. ühe tollase NSVL akadeemiku kosmonaudist pojale Tähelinna.

    Küsimuse oli ta esitanud väga õigele inimesele, sest vanaisa Eduard Metsar oli endine pottsepp ning teinud kümneid kaminaid ja ahjusi.

    Ja siis mingi päev tulidki Tallinnast ja Moskvast nn. külalised Vändra koju seda arutama isaga, et kuidas teha, kes teeks, mis hinnaga jms, tingimused...
    Ning nad tulid siis...
    Too liidutehase juht, tema asetäitja- autojuht ja ...
    KGB Baltikumi bosside boss Moskvast. Ehk mees, kellele allusid tollased Baltikumi kõige kõrgemad KGB bossid otse (Sillari Eestist, KGB bossid Lätist ja Leedust). 
    Mis selle KGB bosside bossi nimi oli, kes seda enam mäletab. Oli üks lüheldane, kuid jässakas ja hõreda juuksekasvuga („kalliskivi“ peal sammal ei kasva) suht jutukas Vene mees. 
    Ning kelle kuuldes ei soovitatud samas NSVL juhtkonda kiruda (küll võis riiki kiruda, mida tehti õhtuse viinavõtmise juures ohtralt).
    Kuid mis puutus tema siia, kamina loosse?
    Kuna KGB kontrollis kogu riigi juhtkonda, siis ta kontrollis ka loomulikult teadlasi, tippjuhte majanduses jne. Ning eks sealt tuli ka seos teadlasega ja tema kosmonaudist poja sooviga saada lääne stiilis kaminat (Ja arvatavalt ka Eestis paiknevate nn. liidutehaste juhid olid seotud KGB`ga, nende poolt määratud, või heakskiidu saanud..).

    Kuid mis siis Vändras tol 1985 a. õhtul siis toimus?

    Nagu venelastega äri ajades ikka, oli algul loomulikult meeletu jooming. Ning räägiti igasugu teemadel, küll poliitikast, perestroikast jne. Palju mainiti, et kuidas seal ja seal riigis oli käia, mida tehti jne...
    Ja eks paari sõnaga siis ka kaminast räägiti, selle tegemisest.
    Vanaisa oli samuti kutsutud nn. „üritusele“, kuid et ta ühtegi sõna Vene keelt ei rääkinud, siis jäi tal vaid noogutada, või isa tõlkis talle ja vastupidi...
    Kuna endal oli vaja hommikul kohaliku KEK `i puidutsehhi tööle minna, nii nagu suviti ikka õpilased käisid. Siis sai mindud nn. poole joomingu käigu ajal varem magama oma tuppa.
    Ja hommikul ärganuna mindud kööki hommikust sööma. 
    Ja mida siis sai nähtud, kui suure toa lävele sai astutud?

    Onu, kes oli külla tulnud mõni päev varem ning kes oli samuti siis selles joomingus üks osaline asjaolude sunnil. Et tema magas diivanil, nii nagu alati seda teinud oli, kui külas käis. 

    Kuid tugitoolis oli üks mees väga raske nn, tasakaalu hoidmisega tukkumas („kiikus“ parajalt). Tegemist oli liidutehase juhi autojuhiga

    Kuid põrandal lahtise rõduukse juures olid 2 meest magamas... maas vaiba peal, üks vaiba otstest peale tõmmatuna. Sest lahtise rõduukse tõttu oli meestel külm hakanud. Ja need mehed olid siis too liidutehase juht ning KGB bosside boss. 

    See oli meeletu supervaade. Tahtmine oli pilti teha. Kuid et ei olnud kaamerat. Ning eks hirm oli samuti seda teha. Siis kahjuks see jäi tegemata.

    Aga et nii ära väsitakse, et lausa põrandale magama minnakse, seda ei osanud elus ette näha. Sest meeletu kõva magamisase ju. Ja siis veel vaip peale võetakse nii, et seda võib vaiba all magamiseks pidada...

    Arusaamatuks jäigi, et millal jooming lõppes ning miks onu diivanit ei avanud. Ja samuti, et miks onu enda kõrvale kedagi magama ei võtnud. Ning miks isa vähemalt õhkmadratseid ei andnud neile.
     
    Isa küll hiljem seletas, et ta oli meestelt maininud ennem enda magama minemist, et toob neile õhkmadratsid. Kuid mehed olid vastanud, et pole vaja. Sest nad joovat ühe jutina hommikuni... 
    Kuid eks lihtsalt väsisid joomisest nemadki.

    P.S. Ühe korra käis sama seltskond veel Vändras, ja siis koos teadlasega. Sel korral joomingut kodus vähemalt ei peetud. Isa vaid vedas nad endisesse KEK ´i sauna, kui ka enda parasjagu ehitatava maja peale. Ning näitas siis vaid neile vanaisa tehtud kaminaid, ahjusi. 

    Kahjuks vanaisa ei jõudnudki sinna Tähelinna, sest tervis ei olnud enam hea ning ega keeleoskustki ei olnud. Kuigi jah, algul oli ta nõus sinna minema, ikkagi ju kosmonaudile saad teha meistriteost...

    • Eelmine elu lõppes parima peoga, kus osaletud 

    Eelmine elu lõppes raudselt parima peoga, kus osaletud kogu nn. eelmise elu jooksul.

    Osalesin 2009 a. mai alguses volbripäeval toimunud Mõttetalgute päeval Võrus Ja seal otsustas Kubija hotelli omanik Aigar Pindmaa, et selle päeva võiks lõpetada talle kuuluvas Haanjamehe talus simmaniga.
     
    See oli ääretult muljetavaldav simman. Ja see oli simman, mida vedasid käima Võrumaa tuntuimad tantsumemmed ja külapillimehed.
    Kogu rahvas tõmmati kõige otsemas mõttes kaasa ja pandi tantsima igasugu vanaaja rahvatantse.
    Ilma, et Sa neid tantse varem osanud oled, tõmmati kogu rahvas kaasa neid tegema. Ja see oli fantastiline tunne.
     
    Ja seal peol sai nähtud sedagi, kuidas endine minister ja eurosaadik Ivari Padar  tantsis kaerajaani ( mis sai isegi videosse võetud).
     
    See oli raudselt parim nn. eelmise elu pidu, kus osaletud. Ja see teeb eriti meele heaks, et  üks elu võib nii ilusa asjaga lõppeda...
    Sest  4 nädalat hiljem toimus traagiline trauma Metsamoori Perepargis koostööpartneri Irje Karjuse juures...
     

    Teisi olulisi elujuhtumeid elust

    • Kindlustusse minek, eelmise elu meeldivaimale töökohale kandideerimine, kui oled õigel ajal vales kohas ja Sinust saab tahtmatult tippagente.


    Kui 1993 kevadel sai ennast Viljandis perefirmas tööl ära venitatud ning peale mida algasid meeletud epilepsiahood. Tähendas see ka seda, et tuleb valida muu töö, kui tollane raske füüsiline pingeline töö perefirma autoremondis.

    Ja nii sai vaatama hakatud, et mis töökuulutusi lehes on.

    Päris alguses jäi silma ASA kindlustusagendi tööpakkumine. Sai päris tugevalt mõeldud selle töö plusse ja miinuseid, niipalju kui ettekujutust müügiagendi tööst olla sai. Plussiks olid kindlasti majanduslik mõtlemine, arusaamine ja tehnilised teadmised nii kardispordist, TTÜ `s energeetikat,ja ehitust õppinuna ning rehviparandusest saadud kogemused jne...

    Kuid millegipärast sai jäädud mõkutama, puudus otsustuskindlus... Kuid...

    1995 sügisel nähtud Polaris Kindlustus ´e varakindlustuse müügiesindaja tööpakkumine pani pea tööle, et see on just see ja selle koha peale peab kandideerima... Ja kindlasti oli mõjutajaks ka tollane muljetavaldav Polarise reklaam telekas (mees läks laevale ja tuli teade, et elamine tühjaks varastatud ning Polaris hüvitab selle vms.)

    Sai siis kirjutatud elu esimene CV ... joonelisele paberile A4 lehele, ...käsitsi kehva käekirjaga....

    Sinna ei olnudki midagi eriti kirjutada, sest haridustee TTÜ `s oli pooleli jäänud. Ja töökogemust peale rehviremondi, treiali, puidutöölise jms. samuti ei olnud. Kuid et oled karti sõitnud, puidus töötanud suviti koolivaheaegadel jne. siis see vist avaldas siiski muljet. Ning ühel 1995 a.  oktoobrikuu reedel helises telefon...

    Küsiti, et kas teisipäeval hommiku 9-10 paiku (oli vist) jõuaksin töövestlusele tööpakkumise suhtes?

    Vastus oli...“Ei..“  Sest olin ju CV saatnud Tartu, Vallikraavi 2,,  Polarise esindusse ja kuidas ma nii vara sinna jõuan, kui Vändra buss alles 11 paiku Tartu jõuab.  ja Raplast samuti peale 10 jõuab (olin just ju Rapla praegusele eksnaisele külla minemas ning oleksin sealt pidanud Tartu minema).

    Leppisime siis kokku lõunase aja, 12 paiku, sest arvasin, et kui 11 Tartu jõuan, et küll selle tunniga jala ära lähen ikka sinna kindlustusseltsi kontorisse...

    Saigi siis sõidetud vastaval päeval Tartu ja otsitud too Vallikraavi 2, Polarise maja ülesse.

    Vaatepilt väljast oli muljetavaldav, tumepunastest tellistest nn. pilvelõhkuja.

    Ja kui sai sisenetud hoonesse ja sealt mindud õigele korrusele liftiga, siis sai avastatud enda eest...

    Täiesti tühi saal. Sest see maja oli nii uus, et ehitusprahtki siin ja seal vedeles... 

    Kuid vaadates ehmatusega seda saali, sai nähtud kaugemal akna ääres üht meest laua ja arvuti taga.

    Sai tema juurde mindud ja küsitud siis, et kas see on Polaris Kindlustuse maja?

    Ta vastas jah, et täitsa õige koht on. Ning küsis vastu, et mis mure mul?

    Sai siis räägitud, et 12 paiku pidin kohtuma personalijuhiga varakindlustuse müügiesindaja töökoha suhtes.

    Ja ta siis ütles. „Kahjuks on personalijuht täna ...Pärnus, sest seal parasjagu uusi müügiesindajaid värbamas on....“(oli ka tööpakkumise kuulutus ju "Pärnu Postimehes").

    Aga ta helistas siis personalijuhile Pärnusse ja küsis, et mis teha, kui inimene valesse kohta tuli. Ja personalijuht soovitas rääkida Tartu varaosakonna juhatajaga, et tema teeks töövestluse.

    Ja nii saigi tehtud ning lepitud pärastlõunane aeg kokku varaosakonna juhi Maire Arbus `ga...

    Kui algul sai kokku lepitud, et tuleb nii 10-15 min jutuajamine. Siis tegelikkuses see kujunes ca 1,5 h töövestluseks. Ja lahku läksime varaosakonna juhataja Maire Arbus ´e sõnadega: „Ma loodan Teid näha meie kindlustuses tööl...“

    Ja nädal hiljem heliseski telefon ning personalijuht kutsus koolitusele, toodete tutvustusele Tartusse.

    Seega õigel ajal vales kohas tõi sel hetkel elu unistuste töökoha...

    Juba 3 kuud hiljem tuli juba 1. suurkliendina ka Viljandimaa suurim ettevõte Viljandi Aken ja Uks. Mis oli Baltikumi üks suuremaid tegijaid puidutööstuse vallas tol korral. 

    Ning aasta hiljem  tuli kliendiks Polarise kõige suurem kindlustatud ettevõte Baltex 2000. Mis jäigi Polarise suurimaks kindlustatud ettevõtteks... + teised suured kliendid lisaks siis neile kahele suurkliendile).

    Ajavahemikul 1995-2010, kui sai kindlustuses erinevatel perioodidel töötatud agendi, maakleri, või riskihaldusteenuseid pakkudes, käisid käest läbi sellised ettevõtted veel nagu Tolaram Investeeringud (Kommunaari hoone), Scanforest ja Stator Trade (Britannic Eesti), Tallinna Soojus, T.R.Tamme Auto (Kiviõli Keemiatehase omanik) jt. ettevõtted.

    Ehitusbuumi lõpus oli arvestuslikult ehitusbuumi ehitushindu arvestades kindlustatud, või tasulist riskihaldusteenust tehtud ca 4-4,5 mlrd. EEK eest Eesti ettevtete varale.

    Ja kui arvestada, et need suurkliendid ei põlenud jm. kahjusi ei tekkinud, siis on rahulolu väga suur. Ehk, 0% kahjusus kinnisvaral, kaupadel jms. Ainukesed suuremad kahjusused olid vastutuskindlustuses, kus see ulatus 400 % `i (ehk, 4 korda maksid kindlustusseltsid klientidele rohkem raha, kui ise neilt said).

    Seega ühest valest kohast õigel ajal viibides, võib kasvada välja midagi enneolematut...

    Kahjuks sai kindlustuses tunda ka väga palju ebaõiglust tasustamisel, mille tõttu sai ka sealt lahkutud...sest tähtis on ju normaalne korras tervis, mitte pinge all olemine ja omada stressist tingitud haigusi...

    • Kuidas tehti kinlustusajalugu, kui ei olnud mobiiltelefoni, internetti ja käidi suurärimeeste uste taga...


    4-4,5 mlrd. EEK eest kindlustuses personaalseid kliente kellele sai kindlustuslepingud, riskihaldusteenuseid jms.  tehtud. Ja seda 0 % kahjususega ettevõtete varakindlustuses (seda siis ehitusbuumi hindu arvestades). See on päris hea näitaja. Kui arvestada seda, et neid üle Eesti olevaid kliente sai külastatud üldjuhul 90 % ulatuses vaid ühistranspordiga.

    Seda on müstiline meenutada, kuidas sai esimene superklient Viljandi Aken ja Uks lepinguks tehtud. Sama kehtib ka Polarise suurima kliendi Baltex2000 ja Kommunaari hoone kindlustamise kohta.

    Nimelt ei olnud sel ajal mobiiltelefoni ja internetti. Isegi arvutit ei olnud endal. Ning ettevõtete juhtide, omanikega sai esmakordselt kohtutud siis, kui sai mindud nende juhitavatesse ettevõtetesse igasuguse etteteatamiseta. Ning siis palutud sekretärilt kohtumist ettevõtete juhtide, või omanikega.

    Esimese suurkliendi Viljandi Akna ja Ukse esmakontakt saigi alguse Viljandi KEK Tradingu koridorist. Kui sai küsitud seal ühelt sekretärilt, et sooviksin KEK Tradingu maja juhiga rääkida antud büroohoone kindlustusest. Ja siis kutsutigi omanik Imre Michalsky. Ning temaga paar lauset vahetades sooviga kindlustada antud büroohoone, ütles ta, et see büroohoone on neil juba kindlustatud. Kuid mainis edasi ta, et teab, et kõrvalmajas Viljandi Aknas ja Ukses on kindlustus tegemata. Et räägiksin sealse juhi Olavi Liivandiga sel teemal. Ta helistaski kohe tollasele juhile Liivandile ja 15 min hiljem sai temaga kohtutud. Ning ca 3 kuud hiljem oli ka Viljandi Aken ja Uks kindlustatud (Viljandi Aken ja Uks oligi Viljandi KEK Tradingu tütarettevõte ja Imre Michalsky selle nõukogu juht).

    Sarnane skeem töötas ka Baltex2000 puhul.

    Kord sai Pärnu varakindlustusosakonna tollaselt juhilt Toomas Leinsaar `lt küsitud, et kes Polarise kindlustusseltsi poolelt tegeleb ja mis seisus on Sindi vabrik? Ta vastas, et Polarisest pole keegi seal käinud ja et seisu ta ei tea. Et mingu ma siis uurima. Ja saigi mindud...

    Sai siis nr. 40 bussiga Sinti sõidetud ja tehase väravasse marsitud. Ning suure vaikuse keskel sai siis väravavahilt küsitud, et kas tööd ei tehtagi. Tema siis mainis, et mis siin ikka töötada, et tehas on ju ...pankrotis...

    Teatavasti pankrotis vara ei kindlustata. Kuid et nii suur tükk, siis tekib ikka ju küsimusi, et ehk kuskilt saad osakese ikkagi..

    Uurides, et mis tehasest edasi saab, mainis väravavaht, et direktor on hoones, et minge küsige tema käest (sai vist väravavahile mainitud, et huvitab Sindi vabriku kindlustaminegi).

    Ja saigi mindud kontorihoonesse ja kohtutud parajalt külmas ning pimedas kabinetis endise direktori Vambo Talu `ga.

    Ta siis selgitas pankroti jms. olukorda ning mainis, et antud tehase on ostnud ära Singapuri ettevõtte Tolaram Grupp. Et mingu ma Tallinna Laki tn. sellest rääkima omanikuga.

    Saigi siis mindud Laki tn. Kommunaari hoonesse.

    Seal mainiti aga, et Sindi vabriku ost on liiga toores ning ei teata mis sellest edasi saab. Kuid et mingu ma nn. põhikontorisse Koplis, Baltex 2000 `sse seda uurima, et tegelik omanik seal siiski asub. 

    Läksingi siis kunagisse Balti Manufaktuuri vabrikusse. 

    Ja hakkasin hoopiski Baltex2000 nn. läbirääkimisi pidama selle tehase kindlustamiseks (mis salata, Sindi vabriku tehing oli nii värske, et sel teemal ei oldud huvitatud üldse sellest rääkima).

    Baltex 2000 `s sai päris mitmed korrad käidud ja kohtutud ühe naisjuhiga kes kindlustusasju pidi ajama.

    Kuid temaga jäid asjad veidi soiku ja kui kord tuli välja , et ta oli läinud ühte kindlustusmaaklerfirmasse tööle (ehk mingis mõttes oli konkurendiks muutunud kindlustusalal). 

    Siis tuli seega jälle otsida uus inimene, kes tegeleb kindlustusega seal Baltex 2000 `s. 

    Sai siis seal kontoris palutud kokkusaamist tollase finantsdirektori Sven Kööp `ga,. Ehk, kes tegeles ise tehases sel hetkel edasi kindluststeemadega. 

    Kohtusimegi praktiliselt kohe koridoris, kuitehase sekretär oli ta kutsunud..

    Sai talle tutvustatud ennast ja soovi Polarise poolt ära kindlustada Baltex 2000. Kuid ta ei olnud sellest eriti vaimustatud. Sest omanik oli seni kõik lepingud teinud välismaal. Kuid nüüd järsku eestlased... Ning omas ka meeletut vastuseisu just Andres Bergmanni firmade suhtes (mida Polarise kindlustusselts ju oli). Kuid seletades tagamaid, edasikindlustuse lisakaitset tehtud lepingutele. Oli siiski kindel vastus, et EI KINDLASTI MITTE. 

    Tundus, et kuid kestnud käimised Pärnust Tallinnasse olid tühja jooksnud..

    Kuid teinud ta peal kuninglikust Radza-Buddhi joogast omandatud 1 bioenergeetilist "rohelise udu" tehnikat. Muutis ta kohe meelt ning lubas vabriku materjalid faksiga saata...

    Kuid oodates paar nädalat neid materjale, nad lihtsalt...ei tulnud.

    Kui kord viibides Tartus Polarises, sai talle helistatud ning küsitud, et mis seisus, et pole kätte saanud lubatud pabereid jms. Ning ta lubas kohe saata ametliku kutse, osalemaks kindlustuskonkursil. Ja 10 min hiljem tuligi faks siis. Ja kuna see oli inglise keeles, mida ma ei vallanud. Siis sai see viidud kindlustusdirektori kätte. Kes selle siis andis juba suurklientide riskijuhi kätte.

    Kuid ennem mainides Polarise Tartu juhtidele ja riskijuhtidele, et ootan mingitelt singapuurlastelt nn. kutset, et ega keegi seda saanud pole, või näinud. Mainisid kõik, et mingite hindude ja singapuurlastega nad tegemist pole teinud... Et mis jama ajan, et tegelegu ma ...normaalsete klientidega....

    Kuid andes selle inglise keelse paberi kindlustusdirektori kätte. Ja see nähes seal peal olnud 550 milj. EEK objekti kohta pakkumise küsimist, Lihtsalt krabas mult selle paberi...

    Paar kuud hiljem, peale kutse saamist, tehase ülevaatamist ja pakkumiste tegemist, tuli Baltex 2000 kliendina Polarisse.

    Samuti tuli Kommunaari hoone (Tolaram Invest).

    P.S. Kui kord sügisel peale enda sünnipäeva võtsid Polarise Pärnu juhid mind letti, et miks nii vähe lepinguid ikkagi (mis sest et suured kliendid, kuid ikkagi vähe). Et pean töölt lahkuma, kui teatud ajaga juurde ei tule... (tähtsaim oli Polarises lepingute hulk, mitte nende suurus ja kahjusus (hinnas olid nn, kodukindlustusagendid, kelledel oli sadade viise lepinguid min väärtustega ja mis tihti olid suure kahjususega´...)).

    Sai siis tol korral korraks nädalaks Viljandi sõidetud... Ja plaan oligi lahkuda kindlustusest peale seda nn. gestaapolikku käitumist Pärnu juhtide poolt...

    Kuid et oli poolikuid pakkumisi jõus ja need suht suured. Siis sai korra Tartu helistatud ärikliendi müügijuhile, et mis seisus need pakkumised on. Ja siis ta mainis muu jutu sees: „Kas tead, et Baltex 2000 on Sinu portfellis, Sa said selle kätte. Õnnitlen Sind...“

    See oli parimaid hetki nn. eelmises elus, kui seda kuulsin. Pärast seda ei öelnud Polarises enam keegi kunagi, et kui palju pean lepinguid tegema jms.

    Kahjuks selle ettevõtte kindlustamisega tundsin ette ka Polarise ja ERA Panga hävingu.

    Nimelt maksti Baltex2000 eest lubatud provisioonist vaid 20%. Põhjuseks toodi, et pakkumise tegid teised. Kuigi töölepingus seda punkti ei olnud , et sedasi provisjonist ilma jääda võib.

    Ja sellist käitumist esines näit. Norma kindlustamisel, Tallinna Soojuse kindlustamisel. Ehk ettevõtted, mille omanikud, või juhid olid isiklikult tuttavad ning pakkusid lausa, et kindlustakin need ära. Neid juhte tundsin juba aastast 1980, kui sai karti nendega sõidetud... 

    Tallinna Soojusele õnnestus samas eraisikuna teha riskihaldustööd, mida nad palusid. Ning nii õnnestus saada sealt saada praktiliselt sama suur tasu, kui oleks seda kindlustanud ja provisjonina selle saanud.

    Ja Tallinna Soojuse juhtide soov oli, et saaks senisest kindlustajast ASA `st lahti nn. ausa võttega. Saigi siis pakutud neile, et tehku kaaskindlustus Eesti suurimate kindlustusseltside osavõtul. Ja nii tehtigi leping 5 kindlustusseltsi kaaskindlustusena. 

    Ja eriti naljakas oli hiljem Polarise kindlustusseltsi Tallinna varaosakonna juhilt kuulda, et nad said Tallinna Soojuse omale kliendiks... „Unustades“ aga ütlemata, et vaid ...20% ulatuses. Sest 5 kindlustusseltsi osalesid kaaskindlustamisel... 

    Samas arvestades tutvusi Tallinna Soojuse juhtkonnas, oli praktiliselt võimalik ettevõte saada 100% ulatuses Polarise portfelli...

    Samade Polarise Tallinna juhtide tõttu jäädi ilma Normastki, 

    Sest Norma üks tollaseid omanikke ja kardisõidu aegadest väga hea tuttav Indrek Vanaselja lausa pakkus, et: „Tarmo, kindlusta Norma ära. Ning kui tehase poolt asjaajamisel probleeme, siis anna teada, et saaksin Sind aidata nende likvideerimisel...“

    Kuid selle asemel, et Normat üle võtta Polarisse, lihtsalt eemaldati mind Norma pakkumiste tegemiselt jms., Sest nii said Polarise Tallinna varaosakonna juhid ise kirjutada provisjoni saajateks end, juhul, kui Norma oleks Polarise kindlustusportfelli tulnud..

    Siin on ka seega ERA Panga ja Andres Bergmanni hävingu 1 olulisi põhjused. Ehk kui alluvad ei teinud asju õigesti, vaid mõtlesid vaid ....oma taskute täitmisele. Ja mis salata, Polarise ja ERA-Panga juhid olid samad ju, et kui 1 firma hävis, siis võttis ta automaatselt teise kaasa... 

    Ja kui Polarise kindlustusdirektor Helve Ulmas ütles Norma juhtumi kohta, et ärgu ma agendina nn. virisegu. Sest tal on väga head  Tallinna osakonna juhid. Siis see oli selge märk sellest, et Polarises oli pigem taskute täitmise koht igasugu ülemustel, kui firma omaniku jaoks huvide realiseerimine (ehk Andres Bergmanni jaoks).

    Sellest on ääretult kahju, sest Polaris kindlustusseltsina oli tol hetkel parim kindlustusselts Eestis ja Andres Bergmann oli isiksusena parimaid juhte.

    Näinud ka Bergmanni nutetud ja magamata silmi ning kuuldes tema siit ilmast lahkumisest, see teeb kurvaks. Seda enam, et mees ei olnud panga ja seltsi hävingus otseselt ise kõiges süüdi...
     

     

    • Kuidas räägiti 1 minutiga ära ettevõttejuht, kui ta keeldus igasugusest koostööst. Ning andis siis 550 milj. EEK ettevõtte Tarmo kindlustada. Kindlustusaja tipphetki

    Ta lihtsalt andis mulle 550 milj. EEK ettevõtte, kuigi ca 1 min varem ta keeldus minuga igasugusest koostööst…

    Kuidas see siis toimus, mu tipphetki kindlustuses, mu 1 põnevamaid hetki joogas, sealt õpituga.

    Olles juuli lõpus 1996 a. oma ühes noolitavas gigantettevõttes Baltex2000 ei tea mitmendat korda, pidin kohtuma seal Baltex2000 juhi Sohnny Aswani kohusetäitja Sirli Väinsaarega. Kes seal firmas tegeles ka kindlustusasjadega.

    Kuid jõudnud sinna. Ilmnes, et kohusetäitja oli firmast lahkunud. Ja lausa tööle läinud konkureerivasse kindlustusmaaklerfirmasse, mis tegeles samuti Baltex2000 kindlustusportfelliga.

    Jama lugu, kui oled pool aastat käinud firmat püüdmas Pärnust Tallinna. Iga kord käinud kohal, ilmagi, et helistanud oleks, meili teel asju ajanud. Täielik katastroof ju…

    Hakanud sealt lahkuma ja jõudnud juba trepile, tekkis siiski suurest nördimusest endale küsimus: „Aga kes seda kindlustusasja seal edasi siis ajab?“

    Keerasin otsa ringi ning läksin seal koridoris asunud sekretäri juurde seda küsima.

    Ja siis ta vastas, et sellega tegeleb nüüdsest finantsdirektor Sven Kööp  Palusin selle peale siis kokkusaamist temaga.

    Ning sekretär kutsuski finantsdirektori siis sinna enda laua juurde. Ja tuligi.

    Ning pärast enda tutvustamist ning mure rääkimist, et soovisin tehast kindlustada ja et inimene lahkunud, kes lubas materjalid anda jms., siis ta vastas järgmist:

    „Me ei ole teiega huvitatud kindlustamast, sest meil on nii rahvusvaheline maakler, kui ka me kindlustame vaid välismaa seltsides.

    Ning Polaris ja ERA-Pank ei ole finantsvõimekad, et te ei ole maksesuutlikud vms.

    Ja üleüldse, ma olevat hiljaks jäänud, sest ta juba teistele seltsidele oli andmed edastanud jms.“

    Täielik läbipõlemine. Kuid et järgmine aasta kah tulemas, otsustasin ikkagi uurida et mis võimalused tulevikuks.

    Mainisin, et meil on edasikindlustus maailma suurima edasikindlustajaga Münchener Rück, kuid ta lausa naerdes andis mõista, et „EI ASJATA TULITE, TEIEGA MIDAGI EI TEE.“

    Kuid õppinud Radza-Buddhi joogas teatud bioenergeetilisi hingamistehnikaid, otsustasin, et lähen temaga samale hingamisrütmile ning viin ennast samale bioenergeetilisele tasandile. Ehk piltlikult ühildan meie bioenergeetilised väljad.

    Ja tegingi seda siis. 

    Ja hakkas toimuma fantastiline asi. 

    Kogu ümbrus kattus rohelise uduga. Ehk nii mina, kui tema olime rohelises pilves.

    Ja mingid 1 min pärast selle algust, ta ütles: „ Teeme siis ikkagi nii, et ma saadan Teile (mulle) faxiga kindlustusavalduse.“

    Ca 1,5-2 nädalat hiljem Tartust Polarise peakontorist helistades, meelde seda faxi lubadust tuletades, ta saatiski kohe selle tehase kindlustuspalve.

    Edasine oli kõik juba tehniline töö. Ning 5 kuud hiljem oli leping minu. Kuid ilma selle „rohelise udupilveta“ oleks see leping tulemata jäänud… Polarise kõige suurem klient.

    Sama „rohelise udupilve“ tehnikaga olen teadlikult mõjutanud samuti Kiviõli Keemiatehase ja T.R.Tamme Auto omanikku Toomas Tamme.

    Kes mainis samuti kohe algul, et ta pole huvitatud eriti kindlustusest, sest just 2 nädalat tagasi tegid mingid maaklerid Narvast talle väga head lepingud…

    Ja samas paludes näidata neid lepinguid, ta keeldus. 

    Kuid pärast „rohelise udupilve“ tegemist oli ta nõus lepinguid näitama.

    Vaadanud need läbi, tekkis kohe arusaam, et kuidas ise neid teeksin atraktiivsetena.

    Palunud talt kõigi kaskolepingute koopiad, sain kohe ka need.

    Ning vastu sai ta rekkapargi odavnemise 167 000 EEK, kõik lepingud 1 paberi peal (43 asemel), + veokite kallinemise ca 10% jne.

    Analoogsete tehnikatega võib ära rääkida ka mees naise, või naine mehe, kui teab mida mõjutama peab jne.

    NB! Kuid kindlasti ei tohi seda kuritarvitada, sest siis saad karistada…

    Need 2 näidet olid teadlikult kasutades teatud tehnikaid, kuid samas ca 4-4,5 mlrd. EEK eest kliente kindlustanud, või riskihaldusteenuseid personaalselt neile tehes, oli neist suurem osa klientideks tulnud sedasi, kus sai lihtsalt mindud kohale ning palutud siis firmajuhi, või omanikuga kokkusaamist.

    Ehk „keegi tundmatu minu näol tänavalt tuli ja palus firmajuhiga kokkusaamist.“

    Kuna siin konkreetseid tehnikaid ei kasutanud üldjuhul, siis on keeruline õelda, et mille „ohvriks“ firmajuhid läksid, et nad olid nõus tänava pealt tulnule oma „võtmed" andma.

    Tõenäoliselt, kui tegeleda bioenergeetilise Radza-Buddhi joogaga sügavamalt, arendab see ka kõiki teisi loomulikke energiakanaleid, keskusi, mis tagavad ärarääkimisvõime.

    • Kuidas Arnold Rüütel oli klient, ilma, et ta ise seda teadiski...


    Kunagi lahkus Polarisest üks tippagente, kes oli leidnud parema tööpakkumise Eesti Kindlustuses. Ja kuna sel ajal olin samuti tippagendi staatuses suurettevõtete poolelt ja päris palju oli tehnilisi riske kindlustatud. Ning, et põhiline klientuur asus Tallinnas. Siis otsustas Tartu varaosakonna juhataja Maire Arbus selle endise agendi portfelli mulle anda, selle osa mis tollel endisel agendil Tallinnas, Raplas jne. tehtud oli. 

    Nii mõnegi kliendiga sai tehtud siis ise edasi neid lepingute pikendusi.

    Kuid saades selle kindlustusportfelli enda kätte kohe alguses. Ja seda vaadates, jäi silma kohe esimene nimi seal - Arnold Rüütel, hilisem president (sel ajal oli Lennart Meri Eesti Vabariigi president).

    Sai seda nimekirja vaadatud ja siis tunda uhkust, et selline auväärne tegelane mu kliendiks on...

    Nii sai käidud ca 2 h maja peal ringi ja mõeldud, et mis nende klientidega ja ka Arnoldiga edasi teha.

    Kahjuks otsustasin ta „hüljata“, sest nii nagu paljude teiste seal nimekirjas olevate klientidega, oleksin pidanud Lõuna-Eestisse kolima, et neid kindlustada (Rüütlil olid kindlustatud Tartumaaga seotud elamine jms.). Ning kindlasti ma seda ei soovinud, sest põhilised tollased kliendid olid mul Tallinnas, Raplamaal ja Pärnus.

    Kuid jah, Arnold Rüütel oli ca 2 h mu klient, tema enda teadmata. Ja isegi suutsin tast ... loobuda.

    • „Sa oled hea inimene“, mille eest antakse terve uue auto jagu sularaha


    Kord 1987 a. kevadel viimase koolivaheaja ajal sai klassiga veel Armeenias turismireisil käidud. Ning peale Tallinnast Moskvasse Šeremetevo lennujaama jõudmist, kohe sealt edasi mindud Vnukovo lennujaama, et sealt Jerevani edasi lennata.

    Siis päris alguses tuli seal Vnukovo lennujaama ca jalgpalliväljaku suuruses ootesaalis oma 2-3 h lennukit oodata (Mis oli eriti suur lennujaamahoone ja paksult rahvast täis, Lausa maas magavad inimesed jne).

    Ja siis tuli seal mu juurde 1 väga hästi villasesse ülikonda riietatud täiesti purjus grusiin.

    Ning pistis omale käe ta pintsaku põue. Ja võttis sealt välja ca.... 7000-10 000 rubla pakina. Ning andis selle mulle....

    Küsisin ehmunult, et: „ Mille eest?“ Ja ta vastas: „Sest Sa oled hea inimene.“

    Jeerum, kus mul oli õnnis tunne seda rahapatakat käes hoida ja kuulda neid sõnu, et olen hea inimene. Ning, et selle eest veel ka premeeritakse mind...

    Kuid kahjuks see tunne ei kestnud kaua, sest klassijuhataja nägi seda, et mingi must võõras kaukaaslase välimusega mees mu juures. Ja tuli siis teistega koos pärima, et milles probleem.

    Ja nähes seda rahapatakat, läks eriti ähmi täis klassijuhataja (sel ajal oleks selle raha eest uue Ziguli 09 saanud osta...). Ning kuulanud mu ära, et kui hea inimene ma olevat olnud grusiini arvates, lihtsalt krahmas klassijuhataja rahapataka. Ning andis tollele grusiinile tagasi selle. 

    Õnn kadus ja rikkaks ei saanud seega. Kuigi kindel võib olla, et sellest rahapatakast sai see grusiin kindlasti lahti. Sest seal lennujaamas oli igasugu rahvast, kes oleks seda summat ihaldanud...

    Kuigi, kui see rahapatakas anti, oli esimene mõte, et mis sellega edasi teha ja kas pean kuidagi tagasi andma., Sest mees ju ei saanud aru, et mida teeb (ehk oli alkoholijoobes olekus süüdimatu sel hetkel). On pärast seda juhtumit tekkinud arusaam, et kõik mis antakse , tuleb vastu võtta, sest muidu rohkem ei anta, või keegi kolmas saab selle omale....

    • Kuidas fašistiks tehti söögi eest


    Viibides 1986 a. kevadel aasta vanema klassiga Moskvas ekskursioonil, ööbisime esimesed ööd Moskvast väljas mingis spordilaagris (Jaroslavi poole nii 80-100 km).

    Ja seal toimus söömine spordibaasi  nn. ühissööklas.
    Kõik oli OK, kuni selleni, et seal tuli järjekorras seista. Ja nii algas päev ja lõppes see söögijärjekorras seismistega (päeval sai ikka nn. peenemates kohtades nõuka inimeste jaoks kohaldatud restoranides söömas käidud, kus tuli samuti...järjekorras seista).
    Kuid, et meil oli grupis üks poistest palavikuga, siis otsustasime, et tema hommikul ei pea kohe tulema sööma. Et võtame toidu küll järjekorras seistes ära. Ning tema tuleb hiljem siis sööma. Otsustatud ja tehtud...
    Et söögilaudu samuti piiratud arv, siis otsustasime, et mina võtan laua ja teised toovad söögi, kui järjekorrast selle kätte saavad. 
    Ja pidin siis vaba kohta hoidma ka tollele haigele poisile.
    Istun seal lauas siis sööki oodates. Ja järsku tuleb terve trobikond noori vanuses 10-12 aastaseid Vene poisse mu laua juurde. 
    Ja siis nad kukkusid väitma, et see nende laud, et ma mingu minema sealt, et nad siin juba kuu aega laagris olnud ja see nende laud on olnud...
    Kuid, et kõht tühi ja kohe oli ka söök tulemas ning pidin kohti hoidma lisaks. Siis sai poistele seletatud, et nii need asjad nüüd ei käi, et kuskile ma ei lähe.
    Loomulikult see vihastas neid ja nad muutusid eriti lärmakaks ja närviliseks. Ja keegi läks siis kaebama veel mingile nende treenerile. 
    Ja siis tuligi see treener ning seletas samuti, et nad siin juba kuu aega söönud selles lauas ja et poisid Irkutskist on. 
    Ning olgu ma nüüd mees ning lahkugu sealt lauast, või muidu... (tuli mingi vannutud joru talt...)
    Aga tee mis tahad, see juba pakkus põnevust... ning trotsi, et nüüd ma just ei lähe kuskile sealt. Ja ei läinudki.
    Ja siis nad lahkusid. Ning samas sain oma poistelt teada, et tegelikult polegi tervet lauda vaja kinni hoida, sest nad kuskil mujal juba uue laua leidsid vms...OK, kui nii, siis nii...
    Ja siis tulid järsku kuskilt 5 väga kena näitsikut Krasnodarist, Musta mere äärest ja küsisid, et kas laud vaba? 
    Loomulikult vaba ju...
    Ja nii tuli väga meeldiv söömine 5 väga kena Vene piigaga (tõesti olid kenad)..
    Pidime veel õhtul kohtuma, kuid ei mäletagi miks ei kohtund nendega enam... Sest pikad päevad, või lihtsalt asjaolud ei klappinud, et nendega kohtuda oleks saanud.

    Kuid järgmisel hommikul sööma minnes sain aga erilisi vastuvõtu osaliseks... 

    Kui esimesena sööklasse sisenesin,  võeti mind vastu üle saali rõkatava hüüdmisega: „Fašist, fašist, fašist..“

    Ja hõikajatel olid näod ülirõõmsad seda hõigates. 

    Sai siis vaadatud, et kes nad on. 

    Tegemist oli mingid 20-30 noore poisiga. Osadega ka, kes päev varem tahtsid seda nn. söögilauda omale. Ja siis selle treeneriga, kes käis samuti seal laua juures kauplemas. Lisaks siis oli seal veel teisi noori ja vanemaid keskealisi inimesi. Ja nad olid üsna lõbusad seda hõigates.

    Ja eriti rõõmus oli seda hõigates seal see poiste treener. Ehk, tõenäoline ässitaja oli tema seal.

    Kuigi see käitumine nende poolt oli solvav, oli samas see tunne kuidagi nn. ülev. Sest „ma olin eestlasena poliitiliselt keegi, kes oli nõuka korrale nn, pinnuks silmas...

    • Professor Ain-Elmar Kaasik: „Kurat, üks pani jälle haiglast jooksu“


    Olles 90 `ndate alguses Tartu Maarjamõisa haigla Neuroloogia osakonnas uuringutel epilepsia tõttu, saadeti mind kord Valka MRT-kompuutrisse uuringutele. Sest Tartu enda kliiniku kompuutertomograaf ei töötanud.

    Kuid üliõpilasele kohaselt ja järgides käitumismalli, et kõike tuleb naljana võtta. Ning alati tuleb endast teated maha jätta, et kus oled jms., 
    Sai jäetud kiri öökapile, teavitamaks, et sel päeval mind haiglas pole, et ärgu personal muretsegu jms. 
    Sai jäetud kiri umbes sellise sisuga: „Läksin välismaale komandeeringusse. Tulen tagasi arvatavalt õhtul. Ärge muretsege mu pärast, kõik on kontrolli all...“
    Ja saigi siis sõidetud kiirabiga Valka uuringutele. 
    Kuid see toimus samal päeval, kui oli arstide üldvisiidi päev,  kui kogu neoroloogia ja neurkirurgia arstide kolleegium tegi terve maja peal visiit ja arutas patsientide seisundit, raviväljavaateid jms.
    Ja mingil hetkel jõudsid nad siis ka palatisse, kus pidin mina olema.
    Arutanud arstid seal ühe ja teise patsiendi seisundit. Ning jõudsid siis ka minu voodini. Ja siis küsinud tollane neuroloogiahaigla juht, professor Ain-Elmar Kaasik, et kus siit patsient on?

    Kõik olid kehitanud õlgu. 

    Kuid keegi õde samas nägi mu jäetud kirja öökapil. Ja läks seda lugema ning ära võtma. Oli selle läbi lugenud ja näost lapiliseks läinud. Ning tõi kirja siis prof. Kaasiku kätte.

    Kes luges siis omakorda selle vaikselt läbi. Ja oli õelnud siis: „Kurat, üks pani jälle haiglast jooksu.“

    Ja siis luges arstide kolleegiumi ees selle kirja samuti kõvasti ette. 

    Kõik olid ehmatanud ja palat vaikseks jäänud.

    Peale vaikuse hetke, keegi arstidest siis oli taibanud, et milles probleem. Arvas, et äkki ma olevat läinud Lätti uuringutele, sest täna  auto sel päeval olevat sinna läinud. Mille peale keegi kinnitaski, et ta jah, ma olevat läinud Valka selle autoga. 

    Ja siis oli meeletu naeruplahvatus palatis toimunud...

    Kui Lätist sai tagasi tuldud, siis oli esimene asi kokkade juurde minna, et süüa saada. Ning siis tulid koridoris mitmed neurokirurgid, õed jt. med. töötajad vastu. Ning puhkesid naerma, kui nägid mind, kui kirja autorit...

    Algul ise ei saandki aru, et mida nad naeravad. Kuid pärast palatikaaslased rääkisid sellest ja siis see lugu ajas ennastki naerma, et millega olin nn. tudengistiilis hakkama saanud.

    • Kardisport- meeletu tahtejõu kujundaja
       
       

       

      Nähtava tamme taga 100 m saadi kutse siseneda bioenergeetika maailma.Ja sellest kohast 20 m asub Tarmo sünnikodu koht. Pildistuskohast vasakul 150 m asub Urmas Altmere töökoht kus ta avastas AU-8 jaoks vajalikud bakterid. Ja selle tamme vastas üle tee 150 m asub Tarmo lapsepõlvekodu, kust kõik sai alguse 1980 traumast ja I-uuestisünnist

    Kui 1978. aastal sai isale öeldud väikse poisina peale üht kardivõistlust Vändras külastatuna, et tahan kah karti omale. Lubas isa, et sünnipäevaks saan selle...

    Kuid tuli sünnipäev ja karti ei kuskil... Isa oli lihtsalt suvel antud lubaduse unustanud..vist. Kuid ta lubas siis, et saan selle kardi. Ja 1979. a. kevadel oli garaazis ootamas üks vanem Pärnu KEK`i kellegi endise sõitja kardiraam.

    Seda on keeruline seletada, kuid sellest sai 10 aastat. Mis tegelikult on lihtsalt saadud naudingutele ka kinkinud ...elu.

    Kuigi ei ole näidata ette tiitlivõite, sest tehnikasport on kapriisne ala. Ja veel eriti, kui meenutada nõuka tehnikat, millega sai sõidetud. Tehnikat, mis sai forsseeritud viimse piirini ja see lihtsalt purunes siis... 

    Kuid mis teha, kui oled ca 10-20 kg raskem tänu sellele, et oled oma täiskasvanu pikkuse kasvanud täis 12 aastaselt, tänu hormoontablettidele, mis peale 1. peaoppi anti, et elama jääksid. 

    Siis oli vaja tehnika timmida viimse piirini, et mingitki lootust oleks võita...

    Kuigi Sul võis olla 1981 aastal parim kart  NSVL`s. Ja 1982 lausa tõenäoliselt maailma parim forsseritud mootoriga 50 kuubikune kart. 
    Ning kui olid tippvormis tänu treeninglaagritele Eesti tippudega. Ja samas ikkagi Sa ei saavutanud midagi, ei võta keegi mult seda tunnet kunagi, mida tundsin, kui sain ka tunda nende mootorite mõiret, tagumiste rataste kaabet sirgete lõpus mootori täispööretel, ennem kurve ca 100 km/h kiiruse juures (või sõites täiskasvanutes hiljem mõnikord 150 km/h  piiril).
    Ja see 1982 aasta foršeeritud mootoriga 50 ccm kart oli kindlasti ka maailma kiireima mootoriga 50 ccm kart. Seda julgen kindlasti väita, kui meenutada just neid tagarataste ringikäimisi kõrgetel pööretel sirgete lõpus ennem kurve. Fantastiliseim tunne.
     
    Ja kui 1981 a. Kiievis liidukatel sai oldud nädala jagu kiireim vabatreeningutel. Siis see oli eriline tunne kuid tead, et oled NSVL kiireim kardisõitja. Kui tehnika ei oleks purunenud kahel korral, oleksin võinud tulla lausa NSVL meistriks ju... Kahjuks tehnikasport on nagu on... 
    Ja kui peakohtunik tuleb ennem starti ütlema, et ta diskfalitseerib mu, sest julgesime nõuda isaga ohutust (võistlus toimus tipptasemega kardiraja kõrval parkimisplatsil, ebatasasel  asfaldil veokite rehvide vahel, Sest õige rada oli suletud, kuna seal kõrval elavad inimesed elasid barakkides...). Siis seegi tekitab viha, et võidelda enda eest.

    JA JUST SELLEST 1981 a. KIIEVIS NOORTE LIIDUKATE VÕISTLUSNÄDALAST KUJUNES TAHTEJÕUD, MIS VIIS KINDLUSTUSES TIPPAGENTIDE SEKKA, KUI KA PÄÄSTIS 2009 A. ELU ...
    SEST SA OLED SAANUD MAITSE SUHU; ET OLID PARIM. JA KUI SEDA SUL EI VÕIMALDATA NAUTIDA, SIIS LIHTSALT KASVAB POSITIIVNE VIHA TEGEMAKS KÕIKE EDU SAAVUTAMISEKS. MIS ON ALUSEKS VÕIMSA TAHTEJÕU TEKKIMISEKS. 

    Ja kui 8 aastat hiljem tullakse mult Raplas toimunud NSVL MV ajal küsima „lõunamaa poegade“ poolelt, et kui töötasin tehnilises boksis. Et miks ma enam ei sõida, et 81 Kiievis olin NSVL kiireim ja parimate sõitjate näitajatega..., siis ka see küsimine on väärt tunnustus.

    Kuid nii nagu iga meie tegevus kujundab meie elu, on kardispordil siin elu arengus oma roll olnud. Mille eest teda tuleb tänada, isegi siis, kui pole saanud tiitlivõite. 

    Tänu kardispordile, seal olnud eeskujudele midagi sarnast teha. Kujunes selline asi nagu tahtejõud ja eesmärgikindlus, soov saada ainult maksimumi. Isegi siis, kui tervis ei ole kõige parem, võimalused ei ole kõige paremad. Paljude arvates lausa lootusetud ettevõtmised jms. 

    Mis iganes elu vormis, sooviga midagi teha ära. Ehk see osa mis paljudel puudu on ning nad ei suuda püüelda millegi poole, mis vajalik neile.

    Tänu kardispordile, sealt tekkinud tahtejõule, võlgnen kardispordile elu, sest peale 1980 a. traumat ja oppi oli just kardisport see mis pani treenima, et saada lahti tollal halvatusest... (siis küll klassikalise meditsiini treeningutega).

    Ja see kaasaelamine haiglas olles 1980 a. lõpus, kui mu paranemisse elati kaasa Eesti tollase kardieliidi poolt (Margo Kõlar, Indrek Vanaselja, Ott Vanaselja, Ülar Jeblakov, Aleksander Käo, Olev Nilisk, Rainer Kallas, Aadu Kroon, Ivar Veerus jpt.). Sellest oli abi, see andis stiimuli endaga töötada.

    Kardisport aitas 1980 a. traumast terveks saada ja aitas ka seega 2009 a. üliraskest traumast taastuda.

    Paljud on küsinud, et kus tuli 2009 a. trauma puhul see meeletu tahtejõud, et saada terveks ning hakata lisaks veel oma kogemuste ja õpitu najal teisi ravima. 

    Vastus on siin: kardispordist.

    Ja siin on ka võti teistele., Sest paljud endised kardisportlased on edukad ärimehed ning saavad elus hakkama tänu ka kindlasti tahtejõule, mis üks edu eeltingimusi. Ja see on paljudel tänu kardispordiga tegelemisest (tunnustatuim on on edistest kardisportlastest kindlasti kahjuks varalahkunud Indrek Vanaselja (endine Norma  1 omanikest, hiljem Tallinna Kaubamaja, Selver`i, Liviko, Balbiino jt, äriettevõtete omanikest)).

    Ja mis salata, paljud Eesti endised kardisportlased oleks võinud tollal "kuldsetel 80 `ndatel" vabalt Vormel 1, või ralli MM`l osaleda. Sest sõitjatena eeldusi oli, et neis sarjades läbi lüüa. Kuid kahjuks aeg oli siis vale, koos vale riigiga...

    NB! Stiimulid võivad aja jooksul muutuda, kuid nad peavad olema, et saavutada soovitud eesmärke...