Meie kõigi tee antud maailmas algab millestki. Meie elu on justkui ette kirjutatud, et mis ülesanded meil elus, mida tegema peame. Juhust, kui sellist ei ole olemas. Meie tee siin ilmas toimub läbi erinevate arengute. Meie tee on seda lihtsam ja vähem valulisem, mida rohkem me õpime ja areneme. Arengu mõte on, et me ei teeks vigu.
Isegi, kui me ei usu jumalasse, võimalustesse, mida elu pakub, peaks olema meie kõigi eesmärk elada nn. igavest elu ja võimalikult tervena.
Olles ise läbinud raskeid elusituatsioone ja viibinud ka teispoolsuses olen kogenud, et kõik laabub siis, kui on tahtejõud ja tarkus seda rakendada oma eesmärkide eluviimisel.
Elu on ka õpetanud seda, et me teeme valesi otsuseid ja valikuid ning kardame seda endale tunnistada ja muuta omi valikuid.
Kuid et kõik hästi laabuks, tuleb teha seda mille vastu huvi ja oskused, et mitte raisata ja kurnata end depressiooniga jms.
Kahjuks endal tuli käia läbi traumade ahela 2009 aastal teispoolsuses, et saada aru, mida mis mõttega ma siin ilmas olen, mida tegema pean.
Iga takistus, tagasiminek on millegi uue loomine, valmistamine.
Kui vaadata 30 a. tagasi, siis tegelikult algas juba elu kujundamine sealt .
Kuigi elu on võimalik teatud arengu puhul ette näha, kui omandada teatud bioenergeetilised oskused, ei peaks me seda´vaatama, et karta omi väljakutseid tulevikus. Me peame lihtsalt tegema seda mis head teeb ja arendab. Me peame elama positiivses usus ja armastuse kanalil, sest vaid see tuleb arengule kasuks. |